Kohvipuuliike tuntakse üle poolesaja, kuid kaubanduslik tähtsus on neist vaid kahel. Tähtsaim ja kõige laialdasemalt kultiveeritav liik maailmas on Etioopiast pärit araabia kohvipuu – Coffea arabica – saadus araabika kohv. Araabika uba on piklik-lameda 18 kujuga, kohvioa sisemine külg on sissepoole nõgus. Araabikast valmistatud kohv on mitmekesise ja peene aroomiga, kofeiinisisaldus kuni 2%. Araabika on eelistatuim kohv, tema aastaproduktsioon moodustab u 75% maailma kohvitoodangust. Coffea arabica’l on ohtrasti teisendeid, millele annab sordinime tootjariik, kasvukoht või peamine väljaveosadam. Tuntumaid araabika teisendeid on moka (kasvatatakse Lähis-Idas). (Kikas, et al., 2012, lk 180-181) Luxus kohv, 100% Arabica. Foto: Teine tähtis kohvipuu on Kongo kohvipuu e Coffea canephora, mille saadus on robusta kohv. Robusta kohvioad on väiksemad kui araabika oad, kohvioa sisemine külg on väljapoole kumer
b. puhkeaja pikkus poegimise ja taastiinestumise vahel optimaalne 5 nädalat. Kui on liiga lühike puhkeaeg, siis see põhjustab järgmisel tiinusel suurt embrüonaalset suremust. c. Poegimiste järgnevus ehk nende aastasagedus põrsaid 2- kuuselt võõrutades peogib emis 2 korda aastas, põrsaste võõrutamisel 5-nädalaselt saab emiselt 2,3 peaskonda aastas, ehk kahe aasta kohta 3 pesakonda. d. Põrsaste aastaproduktsioon optimaalseks peetakse 24 põrsast aastas emise kohta. Üle 12- põrsalised pesakonnad ökonoomsust ei suurenda, sest nendes on kuni 6 nädala vanuseni elavate põrsaste arv tavaliselt väiksem kui 12-põrsastelistes pesakondades. Tavaliselt on noored emised vähemviljakamad, samuti ka vanad emised. 3.-4. poegimisel saadakse aga kõige suuremad pesakonnad Suhteliselt lühike tiinusperiood 3 kuud, 3 nädalat ja 3 päeva (111-117 päeva)
annaabi.ee 
