ümberehitamisega ja kohandamisega liikluse vajadusega. Samuti arvestatakse liiklusõnnetuste ning keskkonnamõjude (müra, õhusaaste) vähenemisest saadavate tuludega. Projektide ettevalmistuses arvestatakse Eestiga sarnases kliimatingimustes teiste Euroopa Liidu riikide (Soome, Rootsi jt) parimate praktikate ja kogemusega tehnoloogiate ja materjalide osas. Finantsplaanis on ehituse real kajastatud lisa 3 TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede ehitusobjektide aastamahud ja 2007-2013 perioodi välisvahenditest rahastatavate projektide lõpetamine 2014 ja 2015 aastatel, summades 21,6 mln ja 14,3 mln vastavalt ning teehoiukava 2010-2013 jätkutegevused Topi ristmikul ja Kroodi sõlmes 2014-2015 aastal, summades 12 mln ja 3,4 mln vastavalt. 4.1.3 Administreerimine Administreerimiskulud sisaldavad Maanteeameti tegevuskulusid, sh liiklusregistritoimingud, hoonete ülalpidamine, sideteenused, juriidilised teenused,
e) muldade vaesumine toitainetest - põhjustatud negatiivsest toiteelementide ja orgaanilise aine bilansist. 2. Bioloogiline degradatsioon - mulla bioloogilise aktiivsuse langus. Mullastikukaardid- ja andmebaasid- Eestis alustati suuremõõtkavalist mullastiku kaardistamist (M 1:10 000 ja 1:5000) 1954. aastal, kusjuures esmalt kaardistati ainult põllumajandusettevõtetele kuuluvat maad.. Aasta aastalt suurenesid kaardistatavad pinnad ja suurimad kaardistamise aastamahud olid ajavahemikul 1965...1969. Selle ajavahemiku lõpuks olid suurmajandid valdavas osas mullastiku kaardiga varustatud. Ajavahemikul 1970...1976 viidi läbi põllumajandusettevõtetele kuuluva maa tootlikkuse detailne hindamine, mille programmi kuulus ka varem uuritud majandite mullastiku kaardi osaline korrektuur. Korrektuuri käigus tehtud muudatused vormistati värvitud mullastiku kaardi arhiivieksemplaril.