Vardal on 10-cm jaotised, mille järgi Mõõtmiseks valitakse sirge jõelõik, millel ööp keskm veetase. Ööp keskm veetasemete tiivik seatakse soovitud sügavusele. Varrast saab märgitakse kaldatähistega kolm ristsihti, millest kronoloogiline graafik veetasemehüdrograaf kasutada sügavuseni 2m. Trossi otsa kinnitatud keskmine on mõõtmislävend. Äärmiste sihtide annab pildi veetaseme aastakulust. Ööp keskm, tiivik lastakse vette hüdromeetrilise vintsi abil, vahekaugus L peab olema niisugune, et ujukil kuu ja aasta keskmised ning kuu ja aasta min- tiiviku küljes on voolujooneline koormis, mille kuluks selle läbimiseks vähemalt 20sek. Ujukid ja maxtasemed avaldatakse aastaraamatus. mass valitakse voolukiiruse järgi. Kiirust (1520 tk) lastakse vette 510m ülemisest sihist
vooluhulga määramine. Süstemaatiliselt mõõdetakse veetaset veemõõtepostides, milles mõõteristlõige täpselt üles mõõdetakse. Veetase mõõdetakse tingliku nulltasandi – nn graafiku nulli suhtes, mis valitakse vähemalt 50 cm allapoole madalaimat veetaset. Veetaseme mõõtmisandmete töötlemisel arvutatakse kõigist ööpäeva- mõõtmistest ööpäeva keskmine veetase. Ööpäeva keskmiste veetasemete kronoloogiline graafik – veetasemehüdrograaf annab pildi veetaseme aastakulust. (joonis 3.8). Ööpäeva keskmised, kuu ja aasta keskmised ning kuu ja aasta miinimum- ja maksimumtasemed avaldatakse aastaraamatus. Vee sügavuse mõõtmine Vee sügavuseks loetakse veepinna ja põhja vahelist püstvahekaugust. Sügavuste mõõtmisega määratakse kindlaks veekogu põhja reljeef ning vooluveejuhtme rist- ja pikiprofiilid. Ristprofiile on vaja teada jõgede vooluhulkade määramisel. Sügavusi mõõdetakse mõõtevarda, käsi-, raskus- või kajaloega. Voolukiiruse mõõtmine
annaabi.ee 
