*Liivarandadel on rannavallid kaetud luidetega. Läänemere areng *Kunagised jäämassid surusid maakoort sügavale ning hiljem sulamisel nendesse kohtadesse jäid veekogud. Alguses oli kiire ja hiljem aeglane maakoore kerkimine. Miks võib tänapäeval leida rannaluiteid kaugelt sisemaalt? *Liustike sulamisega tekkis 13 000 a tagasi hiigelsuur veekogu Läänemere nõo kohta Balti jääpaisjärv. *Viirsavi aastakihtide kokkulugemisega on kindlaks tehtud, et 8213eKr Balti jääpaisjärv murdis läbi takistuse Atlandi ookeani ning tekkis Joldiameri. *Peale seda tekkis Antsülusjärv , kui maakoor kerkis ja Kesk-Rootsis väin sulgus. *Peale seda tekkis Litoriinameri, see oli senini kõige soolasema veesisaldusega. *Limneamere staadium on juba kestnud 4000 a. SISEVEED Millest moodustuvad siseveed? Põhjavesi- kogu maasisene vaba vesi Pinnavesi- alatised veekogud, kanalid, kraavid, ajutised veekogud jne
*Liivarandadel on rannavallid kaetud luidetega. Läänemere areng *Kunagised jäämassid surusid maakoort sügavale ning hiljem sulamisel nendesse kohtadesse jäid veekogud. Alguses oli kiire ja hiljem aeglane maakoore kerkimine. Miks võib tänapäeval leida rannaluiteid kaugelt sisemaalt? *Liustike sulamisega tekkis 13 000 a tagasi hiigelsuur veekogu Läänemere nõo kohta – Balti jääpaisjärv. *Viirsavi aastakihtide kokkulugemisega on kindlaks tehtud, et 8213eKr Balti jääpaisjärv murdis läbi takistuse Atlandi ookeani ning tekkis Joldiameri. *Peale seda tekkis Antsülusjärv , kui maakoor kerkis ja Kesk-Rootsis väin sulgus. *Peale seda tekkis Litoriinameri, see oli senini kõige soolasema veesisaldusega. *Limneamere staadium on juba kestnud 4000 a. SISEVEED Millest moodustuvad siseveed? Põhjavesi- kogu maasisene vaba vesi Pinnavesi- alatised veekogud, kanalid, kraavid, ajutised veekogud jne
paksuse savilasundi ülemine osa paljandub Põhja-Eesti klindi jalamil. Stratotüüp tüüpläbilõige geoloogilise alajaotuse või selle piiride iseloomustamiseks. Tektooniline rike maakoore plokkide erisuunalisest liikumisest põhjustatud rebend kivimlasundeis. Transgressioon mere pealetung. Veer negatiivse pinnavormi (oru, lohu, nõo) küljeks olev kaldpind. Viirsavi jääjärvedes settinud peeneteraline viiruline sete, mille aastakihtide (varvide) loendamisel saab määrata lasundi kuhjumise aega ja mandrijää taandumise kiirust. Ülimanner superkontinent, kõiki mandrilise maakoore osi ühendanud hiidmanner. 23 Kirjandus Üldine geoloogia: Arvo Rõõmusoks "Eesti aluspõhja geoloogia", 1983 käsitleb Eesti aluspõhja. Anto Raukas ja Aada Teedumäe (eds.) ,,Geology and Mineral Resources of
annaabi.ee 
