Kuna ta oli vasakukäeline ja kõik oma joonised täiendas märkmetega, siis leiutas ta peegelkirja, et mitte tinti laiali ajada. Samas oli da Vinci väga üksik inimene, kuna tema energia kuulus loomingule. Ta ei abieelunud kunagi ja arvatakse, et ta tundis huvi omasooliste vastu. 1482.aastal asub tööle Milaano hertsogi teenistusse ja jääb sinna 17 aastaks. Maalis ühele Milaano kloostri seinale fresko ,,Püha õhtusöömaaeg". Maalis seda tööd üle 2 aastaja kasutas temperavärve, milla arvas püsivat sajandeid. Kahjuks hakkas värv maalilt kooruma juba 20 aasta pärast. Maal moodustab osa söögisaali seinast ja kujutab stseeni piiblist. Da Vinci tõmbas stseenilt legendi katte kujutades lihtsaid inimesi laua ümber. Perspektiiv koondub Kristuse paremasse silma. Praegu on maalist järel kahvatu vari kunagisest säravast tööst. Pärast Milaano vallutamist prantslaste poolt töötas mitmel pool Itaalias kuni naases
(kuivad lähistroopilised) hõrendikud, niisked lähistroopilised metsad, parasvöötme leht- ja okasmetsad). Ekvatoriaalsed vihmametsad: 1. Juurdekasv kiire (kliima on kuum ja niiske) 2. Arvestuslank kuni 50m3/ha aastas 3. Ülekaalus väheväärtuslikud ja erikasutusega liigid 4. Sobiv oleks valikraie 5. Ülitähtsad ököloogiliselt Lähisekvatoriaalsed metsad ja hõrendikud: 1. Niiske ja kuiv aastaaeg vahelduvad 2. Arvestuslank sõltub niiske aastaja pikkusest 3. Väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega puuliigid Niisked lähistroopilised metsad: 1. Mandrite idarannikul 2. Suvi niiske, talv kuiv 3. Arvestuslank 15-20 m3/ha aastas 4. Tarbeokaspuu, kõva lehtpuu, väärispuu 5. Väga väärtuslikud metsad, aga vähe säilinud Kuivad lähistroopilised metsad ja hõrendikud (vahemerelised metsad): 1. Mandrite läänerannikul 2. Kuiv suvi, niiske talv 3. Arvestuslank 1-2 m3/ha aastas 4
ld,kuid mille voti rippus koos teiste votmetega valge pesukausi kohal pommidega kella all. Votmekimpe - laikivaid vaskseid rongaid - cli kokku kolmo Esimeses massiivse, kollase metall-lingiga valisukse ja klaasist ruutudega ohuli- sema vaheukse omad: suurema ukse voti korraarmastuslikult suurem, vaiksema ukse voti loogiliselt vaiksem. Vaheukse votit cli kasuta·ud vaid paaril korral, ukskord sakslaste, teinekord venel~ste hirmus (vastavalt 1941.aastaja 1944.aasta sugisel) - alateadlikult pelgas Helmi molemaid. Ning kuigi kummastki lukustamisest ja votmete peitmisest koos peidu- kohtade "unustamisega" polnud mingit kasu olnud, cli Helmi iga vaikse- magi hadaohu voi hirmu puhul valmis oma tulutut tegevust kordama. VESI Onneks polnud ei uks ega teine sagedasedkulalised meie vaikelinnas, kus isegi sund ja surm ei kestnud kuigivord kauem sunnikarjest ja surma-
annaabi.ee 
