Toetuste juures jäetakse veel mainimata, mille arvelt see raha tuleb. Eestit küll saab mitmelt poolt abi, ent see on vaid murdosa sellest, mida riik oma tasakaalustamata ekspordi-impordipoliitikaga kaotab. Väliskaubanduse defitsiit oli 1997. aastal 20,9 miljardit krooni, 1998. aastal 21,8 miljardit krooni. Väliskaubanduse defitsiit Euroliiduga oli mõlemal aastal üle 15 miljardi krooni. Iseenesest ei tähenda 20 miljardiline aastadefitsiit 20 miljardi võrra vaesemaks jäämist. Umbes poole sellest saab Eesti riik kaudselt maksunduse, teeninduse, ostuturismi jms. kaudu tagasi. Ent vaesemaksjäämist tähendab see ometi. Eesti jääb oma naiivse ostupoliitikaga vaesemaks 10 miljardi krooni võrra aastas. Need riigid, kes sellest rikastuvad, võivad rahumeelselt paisata Eestisse toetusi näiteks 800 miljoni eest? Nad annavad sel juhul tagasi vaid 8% saadud rikkusest
Esimese probleemi kohta arvab enamik majandusteadlasi arvab, et ainult struktuursed defitsiidid mõjutavad j intressimäärasid märkimisväärselt jaj seda vaid majanduse j liginedes g täielikule tööhõivele jja piiratud fondide taotlemiseks konkurentsi intensiivistumisel. Enamasti aga mitte. Aastadefitsiit on perioodsuurus. Riigivõlg on momentsuurus, kõigi eelnenud defitsiitide kumulatiivne summa. Näid Kui Näide: K i USA-l USA l õnnestuks õ t k igal i l aastal t l aastaeelarvet t l t tasakaalustada, t k l t d oleks l k ikkagi
annaabi.ee 
