erinevus kasvab ning umbes pool tööjõust teenib endiselt miinimumpalka. VEIDI AJALUGU Aastad 1988-1993 olid Mehhikos ulatuslike majandusreformide aeg. Valitud strateegia põhines rangel finantspoliitikal, välisvõla ulatuslikul restruktureerimisel ning majanduse riikliku sektori osatähtsuse vähendamisel, privatiseerimisel ja majanduskeskkonna üldisel liberaliseerimisel. Põhieesmärk oli alandada reformide algul aastaarvestuses ligikaudu 160%-ni ulatunud inflatsioonitempot. Eelarve- ja rahapoliitika karmistamisele ning valuutakursi fikseerimisele (sellest allpool lähemalt) lisandus ka selliseid Eestiski vahetult 1992. aasta rahareformile järgnenud perioodist tuntud meetmeid nagu riikliku sektori hindade ja palkade ajutine külmutamine. Üks uuenduste võtmeelemente oli Pacto nime all tuntuks saanud kokkulepe valitsuse, äriringkondade ja ametiühingute vahel: see kujundas raamid majanduspoliitika
Aastal Majanduslik Kasv 1993. aastal toimus majandusarengus soodsaid muutusi. Ülemöödunud aasta lõpuni kestnud langustendents asendus sisemajanduse kogutoodangu kasvuga. Jooksvates hindades peaks Eesti 1993. aasta sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurus Statistikaameti (ESA) esialgsetel hinnangutel olema ligikaudu 21 miljardit krooni (ehk 2.63 miljardit Saksa marka) 1992. aasta 14.255 miljardi krooni (ehk 1.78 miljardi Saksa marga) vastu. Püsihindade aastaarvestuses moodustab mullune kasv Eesti Panga makromajanduse osakonna andmeil 3% (1992. aastal kahanes SKT ligikaudu 15%). Majanduskasv on saavutatud eelkõige välissuhtluse elavnemise ning ekspordi märkismiväärse suurenemise arvel. Majanduse avanemine peaks aitama hoida Eesti väljapoole suunatud arenguteel. Kui majandus ning turg on sedavõrd kitsukesed nagu Eestis praegu, pole ainult siseturule suunatud tootmine reeglina
annaabi.ee 
