3 Rahvusliku liikumise keskusekskujunes peagi Tartu, kus oli rohkesti noori eesri 1867. aasrakevadelliikitati v6imudele palvelubadakorraldada1869. aastajuunis haritlasi. Paljudeks aastateks sai Thrtu eestlasre kultuurielu hingeks Johann pirisorjuse kaotamise 50. aastapdevapuhul eesti laulupidu. Tsaari-Venemaa voldemar Jannsen (1819-1890), kes 1853. aasral Plrnust trtusse asus. burokraatia ning taguriike baftisairsam6isnike vastutiiijamise t6ttu jii asjaajamine Musikaalse mehena oli ta vlndras ja Pdrnus laulukoore .iuhatanud ning kaasa venima ning luba saadi alles 1869. aastaveebruaris.Sellelevaatamatahakati juba liirinud Pirnu salsa lauluseltsis.Ka 1864. aastal trtus ilmuma hakanud Eesti varakult repertuaariotsima. Ilmaliku kontserdikawa taheti leida rahvuslikkuvaimu
massilised arreteerimised. Vägivallapoliitika eesmärk oli allutada ühiskond täielikult oma kontrolli alla. Selle poliitika suunajaks oli parteiaparaat ja otseseks täideviijaks julgeolekuorganid Represseeritud inimeste arv aastatel oli 1944-1954 ligukaudu 30 000. Arreteeriti ja saadeti vangi sunnitöölaagrisse neid, keda peeti nõukogude võimule ebalojaalseteks. Vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. aasral toimunud massiküüditamisega: ööl vastu 26. märtsi deporteeriti Eestist Siberisse 20 772 inimest. Suurem osa küüditatutest olid naised ja lpsed ning nad saadeti põhiliselt Krasnojarski kraisse ja Novosibirski oblastisse. Nõukogude võimu suhtus enamus eestlasi pikka aega eitavalt nii passiivselt kui aktiivselt - metsavendlus. Otsene relvavõitlus aastatel 1944-1953 metsavendade poolt. Need olid inimesed, kes Punaarmee mobilasitsioonist kõrvale hoidsid ja lihtsalt nõukogude võimu
Vene vürstiriikide seas hakkas aga järk-järgult tugevnema Moskva, mis saavutas 1380. aastal Kulikovo lahingus võidu Kuldhordi vägede üle. Tatari ikke alt vabaneda siiski ei õnnestunud. Samal ajal tugevnes hoogsalt Leedu suurvürstiriik. Leedulased pidid võitlema Saksa ordurüütlitega, sest nad olid alles paganausku. Leedu vürstid liitsid järk-järgult oma võimu alla ka läänepoolseid Vene riike, kuid Leedu mõjuvõimu laienemine põhjustas vastuolu teravnemise Moskvaga. 1385. aasral võttis Leedu suurvürst vastu katoliku usu ja ta valiti järgmisel aastal Poola kuningaks. Nii kujunes välja Poola ja Leedu personaalunioon (ühendus, kus kahel formaalselt iseseisval riigil on ühine kuningas). Leedu piirid ulatusid selleks ajaks juba Läänemerest Musta mereni. Samal ajal jätkus ka Moskva tugenvemine. Nad vallutasid Novgorodi ja Pihkvamaa ning Moskva alla kuulus ka mitmeid
annaabi.ee 
