Nõudmised tulenevad sellest, et kohtu kui riigiasutuse töökeel on eesti keel ja asjaajamine kohtus peab toimuma korrektselt.Lisaks kiirendab täpne hagiavaldus hagimenetlust. 3. Millised on ühtsed nõuded kõigile menetlustele? · Kõik isikud on seaduse ja kohtu ees võrdsed, olenemata päritolust,rassist, haridusest, keelest, suhtumisest. Jm asjaoludest · Aasjade arutamine on kohtutes avalik.Kohus võib istungi kuulutada kinniseks, lapsendamise, elra-, perekonnaelu ,riigi huvide kaitseks, kriminaal asjas ka menetlusosaliste ja tunnistajate julgeoleku huvides. · Kohtumenetluse keel on eesti keel.Menetlus võib toimuda ka muus keeles, kui menetluseosalised ja kohus seda oskavad. Tagatud on tõlgi kasutamise õigus. · Kohtuistungid toimuvad kohtusaalis.
Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst „Ceteris paribus“ tähendab: Vali üks: a. Hoides kõik konstantsena b. Muude tingimuste samaks jäämist c. kõike silmas pidades d. Võrdne juurdepääs ühiskondlikule transpordile Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majandusteaduse põhiline ülesanne on: Vali üks: a. Teha moraalseid valikuid selliste aasjade kohta nagu narkootikumid b. Kaitsta maailma looduslike ressursside ülemäärasest kasutamisest c. Aidata meil mõista seda kuidas majanduse maailm toimib d. Selgitada, mis on meie jaoks hea Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui toodang isiku kohta kasvab: Vali üks: a. On vähem häid töökohti b. Elatustase tõuseb c. Hinnad kasvavad d. Elatustase langeb Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00
arvavad d. Luues ja testides majandusmudeleid Küsimus 5 Majandusteaduse põhiline ülesanne on: Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. Kaitsta maailma looduslike ressursside küsimus ülemäärasest kasutamisest b. Teha moraalseid valikuid selliste aasjade kohta nagu narkootikumid c. Aidata meil mõista seda kuidas majanduse maailm toimib d. Selgitada, mis on meie jaoks hea Küsimus 6 Majandusteadust (economics) võib definerida Valmis kui teadust, mis seletab: Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista küsimus a
ja moraaliprobleemide üle, olid 5 sajandil eKr tegutsenud õpetlased sofistid. Sofistid olid elukutselised õpetlased, kes õpetasid rikastele peamiselt riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi, eriti kõnekunsti. Sofistid ei moodustanud ühtset koolkonda, kuid paljud neist jõudsid veendumusele, et inimühiskonna seadused ja normid pole jumalaist antud, vaid põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel. Ateenas tegutsenud kuulus sofist Protagoras (u 480 - 415 eKr) väitis, et ,,kõigi aasjade mõõt on inimene" ja et ,,jumalatest ei tea ma ei seda, et nad on, ega seda, et neid ei ole, ega seda, millised nad on". Tõe kriteerium on seega inimene, mitte jumalad ja kogu olevat tuleb mõista inimlikult vaatekohalt. Mõisted "hea" ja "halb" on suhtelised mis ühele näib hea, ei tarvitse seda olla teisele. Ka seadused pole jumalatest ette kirjutatud, vaid inimliku kokkuleppe tulemus. Iga polis on pädev endale ise sobiva "mõõdu", ehk teisisõnu, sobivad seadused leidma