igasuguseid setteid, on muld viljakas. 6.1. Kuivade lammirohumaade tüübirühm- levinud kõrgematel lammielementidel. Üleujutus lühiajaline ja ebaregulaarne. Kooslused liigivaesed või madalakasvulised. Kasutatakse heina- või karjamaadena. 6.1.1. Liigirikka kuiva lammirohumaa kkt.- levinud Lääne-Eestis 6.1.2. Liigivaese kuiva lammirohumaa kkt.- võivad olla puisniidu ilmelised. Levinud Ida- ja Kagu-Eesti lammidel 6.2. Aasarohumaade tüübirühm- regulaarselt üleujutatavad. Eesti tingimustes kõige väärtuslikumad looduslikud heinamaad. 18 6.2.1. Kuiva aasarohumaa kkt.- rohustu tihe ja lopsakas, koosneb põhiliselt heintaimedest. 6.2.2. Märja aasarohumaa kkt.- muld raskema lõimisega kuid viljakas. Rohurinne kõrge ja lopsakas kuid suhteliselt liigivaene. Levinud Lääne-Eestis Kasari jõe luhtadel. 6.3
Mulgi 1, 2), Halliste jõe luhtade piirkonnas Halliste puisniidul ja Halliste keskluhal (Halliste 1, 2, 3), Tõramaa jõe luhtade piirkonnas Tõramaa luhal (Tõramaa 1, 2) ja Raudna jõe luhtade piirkonnas Kuusekäära luhal (Kuusekäära 1, 2). Uuriti kuut niiske ja viit märja luhaniidu kasvukohta (tabel 1) (klassifikatsioon Paal, 1997 järgi). Kralli jt. (1980) detailsema klassifikatsiooni järgi kuuluvad uuritud niisked luhaniidud märgade aasarohumaade ja märjad luhaniidud suurkõrreliste lammirohumaade alla. Tegelikkuses erinevad nende kahe kasvukohatüübi niiskustingimused vähe. Märjas on kevadine üleujutus pikaajalisem, seega on ka mulla veega küllastatus kogu vegetatsiooniperioodil suurem. Meie mõõtmisel oli soojal suvepäeval (26. juunil 2002) mulla huumushorisondi keskmine veesisaldus niiskes kasvukohatüübis 41,9±5,3% ja märjas kasvukohatüübis 53,4±9,5% (lisa 4).
annaabi.ee 
