Matemaatika mõisteid · Aarsus (inglise keeles arity) - matemaatikas tehte operandide arv, funktsiooni või operaatori argumentide arv. · Alamhulk- Matemaatikas nimetatakse hulka A hulga B alamhulgaks ehk osahulgaks ehk alamsüsteemiks, kui kõik hulga A elemendid on ühtlasi hulga B elemendid. Seda asjaolu tähistatakse A B või A B. Alamhulgaks olemist nimetatakse sisalduvuseks ja asjaolu A B kohta öeldakse ka, et hulk A sisaldub hulgas B. Hulkade vahelist binaarset seost nimetatakse seetõttu sisalduvusseoseks. · Harmooniline võnkumine- Harmooniliseks võnkumiseks ehk siinusvõnkumiseks nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil ja sellise võnkumise võrrandit nimetatakse harmoonilise võnkumise võrrandiks: x = A sin · Lõik- Lõik ehk sirglõik on sirge kaht punkti A ja B ühendav osa, punktid A ja B kaasa arvatud. ...
Termid: o muutujad o konstandid • täisarvud • reaalarvud • aatomid • listid o Listid -- esitavad loendeid Predikaadid (faktid) o kasutaja poolt defineeritavad predikaadid o sisemised e. sisseehitatud predikaadid Predikaadi tähistus: teekond/1 teekond – predikaadi funktor 1 – predikaadi aarsus. Horni lause (clause) Lause esineb fakti või reegli kujul. Iga lause algab predikaadi nimega ja lõpeb punktiga. Mitu sama funtori ja aarsusega lauset defineerivad Horni lause alternatiivid. Loogikatehted , - konjunktsioon ; - disjunktsioon not - eitus (eitus kehtib ainult Prologi andmebaasi kontekstis so ”suletud maailma” eeldus) b:- a või s:- a -> b (reegli kehas) – implikatsioon s:- not(a);b.
mitmesordilisse (many-sorted) loogikasse, mis on märksa keerulisem kui klassikaline predikaatloogika. 3 teada, et Jüri armastab Marit ja rohkem keegi kedagi ei armasta. Ainus tõene lause oleks „Jüri armastab Marit” ning kahekohalise predikaadi Rxy tõehulgaks on indiviidide paar (Jüri; Mari) ning just nimelt sellises järjekorras ja mitte vastupidi. Analoogiliselt saab defineerida ka 3-aarse (ternaarse) predikaadi ning ka n-aarse predikaadi (n-ary predicate, n-place predicate), kus aarsus n (arity, valence) on suvaline naturaalarv. Eesti keeles on kasutusel sõnad paar, kolmik, nelik jne, mis kirjeldavad hulka selle liikmete arvu järgi. Üldisel juhul, kui liikmete arv on suvaline naturaalarv n, on kasutatud kirjeldavat sõna ennik. Nt binaarsele predikaadile vastab indiviidide järjestatud paar, 5-aarsele predikaadile vastab indiviidide järjestatud viisik, n-aarsele predikaadile vastab indiviidide järjestatud ennik. Nullaarne predikaat on lihtsalt lausearvutuse lause, mille
teada, et Jüri armastab Marit ja rohkem keegi kedagi ei armasta. Ainus tõene lause oleks ,,Jüri armastab Marit" ning kahekohalise predikaadi Rxy tõehulgaks on indiviidide paar (Jüri; Mari) ning just nimelt sellises järjekorras ja mitte vastupidi. Analoogiliselt saab defineerida ka 3-aarse (ternaarse) predikaadi ning ka n-aarse predikaadi (n-ary predicate, n-place predicate), kus aarsus n (arity, valence) on suvaline naturaalarv. Eesti keeles on kasutusel sõnad paar, kolmik, nelik jne, mis kirjeldavad hulka selle liikmete arvu järgi. Üldisel juhul, kui liikmete arv on suvaline naturaalarv n, on kasutatud kirjeldavat sõna ennik. Nt binaarsele predikaadile vastab indiviidide järjestatud paar, 5-aarsele predikaadile vastab indiviidide järjestatud viisik, n-aarsele predikaadile vastab indiviidide järjestatud ennik. Nullaarne predikaat on lihtsalt lausearvutuse lause, mille
annaabi.ee 
