Sellisest käsitlusviisisit tuleb vähemalt loogika algkursusel hoiduda, sest see viib mitmesordilisse (many-sorted) loogikasse, mis on märksa keerulisem kui klassikaline predikaatloogika. 3 teada, et Jüri armastab Marit ja rohkem keegi kedagi ei armasta. Ainus tõene lause oleks „Jüri armastab Marit” ning kahekohalise predikaadi Rxy tõehulgaks on indiviidide paar (Jüri; Mari) ning just nimelt sellises järjekorras ja mitte vastupidi. Analoogiliselt saab defineerida ka 3-aarse (ternaarse) predikaadi ning ka n-aarse predikaadi (n-ary predicate, n-place predicate), kus aarsus n (arity, valence) on suvaline naturaalarv. Eesti keeles on kasutusel sõnad paar, kolmik, nelik jne, mis kirjeldavad hulka selle liikmete arvu järgi. Üldisel juhul, kui liikmete arv on suvaline naturaalarv n, on kasutatud kirjeldavat sõna ennik. Nt binaarsele predikaadile vastab indiviidide järjestatud
loogikasse, mis on märksa keerulisem kui klassikaline predikaatloogika. 3 teada, et Jüri armastab Marit ja rohkem keegi kedagi ei armasta. Ainus tõene lause oleks ,,Jüri armastab Marit" ning kahekohalise predikaadi Rxy tõehulgaks on indiviidide paar (Jüri; Mari) ning just nimelt sellises järjekorras ja mitte vastupidi. Analoogiliselt saab defineerida ka 3-aarse (ternaarse) predikaadi ning ka n-aarse predikaadi (n-ary predicate, n-place predicate), kus aarsus n (arity, valence) on suvaline naturaalarv. Eesti keeles on kasutusel sõnad paar, kolmik, nelik jne, mis kirjeldavad hulka selle liikmete arvu järgi. Üldisel juhul, kui liikmete arv on suvaline naturaalarv n, on kasutatud kirjeldavat sõna ennik. Nt binaarsele predikaadile vastab indiviidide järjestatud
annaabi.ee 
