kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Indias iseloomulikuks ühiskonnaks oli kastiühiskond ehk elanikonna jagunemine sünnipära alusel.. Esimene suurem riik kujunes Indias 4. sajandil eKr ja saavutas oma võimsuse tipu 3. sajadil eKr kuningas Asoka valitsusajal. Tema järglaste ajal aga suurriik lagunes ning taas suure osa Indiast ühendas 4-6. sajandil pKr valitsenud Guptade dünastia. Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks. Aarjalastele oli tähtis religioon ja nii on ka Indias levinud religioon, hinduism. Sellele omase taassünniusu järgi määravad saatuse eelmistes eludes korda saadetud teod ehk karma. Usuga taassündidesse kaasneb vägivallatuse põhimõte: vägivald tähendab halba karmat. Seejuures oligi ülimaks eemärgiks taassünniahelast pääsemine. Lisaks hinduisumile arenes 5-6. sajandil budism, mis tuli brahmanismist. Budismi rajajaks oli Gautama, keleset sai hiljem Valgustatu ehk Buddha
b) Seadus Saksa rahva ja Saksa au kaitseks: segaabielude keelustamine ning juutide ja riigisakslaste vaheliste seksuaalsuhete ärakeelamine. 1936a oli lühike vabama hingamise periood, kuna toimusid Berliini Olümpiamängud 1938a tehti juutidele mitmed uued kitsendused. 9-10.11.1938 Kristallöö: organiseeritud juudivastane pogromm kogu Saksamaal: sünagoogide süütamine, juudi äride ja hoonete purustamine, juudi meeste massiline arreteerimine. Seejärel juudid pidid veel maksma aarjalastele kahjutasu. 1939a paljud järelejäänud Saksa juudid proovisid emigreeruda, aga sageli see enam ei õnnestunud. Välispoliitika Üldiseks eesmärgiks Versailles' rahulepingu tühistamine ja Saksa suurriigistaatuse taastamine. Ideoloogiline eesmärk: ,,eluruumi" laiendamine (nn Ida-Euroopa alamrahvaste arvel ja Nõukogude Venemaa hävitamine) ja sakslaste koondamine ühte riiki (vana keelenatsionalismi püüe). I. Ettevaatliku välispoliitika periood kuni 1936 aastani:
annaabi.ee 
