Hiina kirjandus Samal ajal kui tekkis Hiina riik , tekkis ka kiri. See kiri oli mõistekiri. Kirjamärgid ehk hieroglüüfid tähistavad igaüks ühte sõna. Hieroglüüfe oli tuhandeid ja nende õppimiseks läks kaua aega. Algul kirjutasid hiinlased luukildudele ja bambusplaatidele. Siis hakati neid maalima siideriidele. Umbes sadakond aastat pKr õppisid hiinlased valmistama paberit. India kirjandus Nagu ennem öeldud, siis aarjalastel oli kombeks laulda lugulaule. Aja jooksul liideti need pikemateks lugulauludeks ehk eeposteks. Kõige kuulsam India eepos on "Mahabharata", mis pandi kirja ~350 aastat eKr. Eepose sisu on kahe kuulsa suguvõsa verine võitlus ülemvõimu pärast. Hindudele on "Mahabharata" siiani püha raamat. 6 India teadus Tänapäevase arvusüsteemi mõtlesid välja hindud. Nemad leiutasid ka arvu 0
Just india linnadest on leidus hulgaliselt kuntsipäraselt graveeritud pitsateid ligi 400 erineva piltkirjamärgiga. Hiljem jäeti linnad sissetungi tõttu maha ja sealt saigi alguse Induse tsivilisatsiooni langus, 1700. aastal eKr. II. aastatuhande keskpaiku eKr tungisid Indiasse indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud, kes kutsusid endit aarjalasteks. Neist saidki tänapäeva hindude esivanemad ja nende keelest arenes India kirjakeeleks saanud sanskriti keel. Aarjalastel olid omad pühad raamatud (veedad), mis olid muistset tarkust täis. Kõige varasem ,,Rigveda" sisaldab üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. Usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi edastavad aarjalaste kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Indias iseloomulikuks ühiskonnaks oli kastiühiskond ehk elanikonna jagunemine sünnipära alusel.. Esimene suurem riik kujunes Indias 4. sajandil eKr ja saavutas oma võimsuse tipu 3. sajadil eKr kuningas Asoka valitsusajal