otsustusvõimet. Eesti Psühholoogide Liit on määratlenud Liidu liikmetele eetilised nõudmised.Kirjutamata seadusena kehtivad need kõigile psühholoogidele, ka nendele, kes Psühholoogide Liidu liikmed ei ole.Usalduse kaotanud psühholoog ei saagi enam oma erialal edukalt tegutseda. Eesti Psühholoogide Liidu liikmete eetilised põhimõtted: · Psühholoog uurijana, õppejõuna ja praktikuna seisab hea indiviidi vaimse ja hingelise heaolu eest aantud ühiskonnas. · Psühholoog ei tee midagi, mis lõppkokkuvõttes võiks indiviidi kahjustada olenemata võimalikest majanduslikest, ideoloogilistest või poliitilistest õigustustest. · Psühholoog ei kasuta oma töös kontrollimata ja teaduslikult põhjendamata töö-meetodeid ega vahendeid. · Psühholoog ei kasuta oma eriala ja ametinimetuse eraisikuna tegutsedes. · Õppejõuna tagab psühholoog edastavate teadmiste ja oskuste vastavuse
politseinikul peab olema faktid, info mis tõendaks tema siseveendumust. Ehk siis mida kohus ütles on see et siira s siseveendumus on konventsioons madalam pool ja selle lisaks peab olema objektiivne test nähtud mis rahuldaks kõrvalseisjaid kuriteo olemasolus. 5 (2) Kas nendele oli andnud piisavalt kiirest inf miks neid kinni peetakse. Kohus rääkis mis tähendab arusaadav keel ehk ka mittetehniline keel, normaalses keeles ja arusadavas miks teda vahistati. Talle peaks olem aantud faktilised põhjused, mis selle tingisid. Teine asi oli viivitamata tähendab nii kiiresti kui võimalik. Kohus ütles et see pole nii range, saab anda miinimum infot ehk siis kogu vahistamise alused ei pruugi olla korraga öeldud eriti kui vahistatakse mitme asjade tõttu. Küsitakse konkreetse tegude kohta küsimusi siis see on juba piisav. Bouemar Vs Belgia (1988) 5 (1d) Kuueteist aastast häiritud noormeest peeti kinni 108 päeva ja teda peeti kinni vanglas ehk