Turun Sanomat kontorihoone Paimio Sanatoorium Viiburi raamatukogu Hooned on funktsionaalsed, lihtsa disainiga ja ilma igasuguste kaunistusteta. Aaltol on oma isikupärane arhitektuuri stiil, ta projekteeris ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu. Aaltole on väga omane tundlik puidu kasutus. Soome maastikust inspiratsiooni saades lõimusid Aalto vormid ja materjalid looduskeskonnaga, pidades hoolikalt silmas inimlikke väärtusi ning nähes ette, kuidas inimesed tema hoonetes elama ja töötama hakkavad. Ta oli orgaanilise arhitektuuri vileleja, see moodne arhitektuuri suund, taotleb ehitise vormi ja funktsiooni looduslähedast kooskõla ning sobivust maastikku. Hoone üldkuju sõltub otstarbest ja asukohast,
Tema klaasidisainikollektsioon on maailmakuulus. Aalto isikupärase arhitektuuristiili kujunemist mõjutasid Gunnar Asplundi neoklassitsism ja Euroopa avangardism. 1930. aastate lõpus sai Aalto maailmakuulsaks Soome paviljonidega Pariisi ja New Yorgi maailmanäitusel. Enne seda oli Aalto Soomes edukas arhitekt, disainer ja linnaplaneerija. Ta on projekteerinud elumaju, haiglaid, kirikuid ja vabrikuid ning planeerinud kultuuri- ja halduskomplekse. Aaltole iseloomulk stiil sai alguse 1927. aastast, kui ta projekteeris Viiburi linnaraamatukogu (ehitati 19301935), millel olid valged seinad. Ta ütles lahti Euroopa funktsionalismist, mis rõhutas sirgjoonelist korrapärasust, ning projekteeris ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu. Tundlik puidukasutus ongi talle tüüpiline. Soome maastikust inspiratsiooni saades integreeris Aalto vormid ja materjalid
Moodne ehitustehnoloogia olevat osutunud probleemiks kuna Aalto pakutud õhukest seinakonstruktsiooni Eestis teha ei osatud, seinad ehitati mitte 45 cm vaid 65 cm pakused ning mõõdeti sissepoole, mille tulemusena ei mahtunud mööbel tuppa ära. Suur probleem oli ka lameda katusega, millest juba esimene vihm läbi sadas. ,,Kogu Tartu seletab, et selline katus on jumalavastane nähtus ja sellepärast jääbki läbi laskma," kirjutas Irene Tammekann Aaltole. Nii et kui Saksamaal sõimati lamekatust kommunistlikuks, siis tartlased võtsid lamekatusega võideldes appi jumala enda. Mulle jäigi ta silma seepärast kuna sain teada, et see on üks esimesi funk-stiilis maju (arhitektuuristiil, mis mulle väga meeldib) Eestis ja seepärast, et selle maja arhitektiks on väga kuulus Alvar Aalto, kes on lisaks veel nii mõnegi auväärt ja imetlusväärse ehitise loomisega hakkama saanud. Pilt Tammekannu villast tänapäeval:
Aalto klaasnõude seas on maailmakuulus "Savoy vaas". Tema loodud mööblist tuntuim on ilmselt kolmejalgne taburet "L". Aalto oli Soomes edukas arhitekt, disainer ja linnaplaneerija. Ta on projekteerinud elumaju, haiglaid, kirikuid ja vabrikuid ning planeerinud kultuuri- ja halduskomplekse. Aalto isikupärase arhitektuuristiili kujunemist mõjutasid Gunnar Asplundi neoklassitsism ja Euroopa avangardism[2]. Aaltole iseloomulk stiil sai alguse 1927. aastast, kui ta projekteerisViiburi linnaraamatukogu (ehitati 19301935), millel olid valged seinad. Ta ütles lahti Euroopa funktsionalismist, mis rõhutas sirgjoonelist korrapärasust, ning projekteeris ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu. Tundlik puidukasutus ongi talle tüüpiline. Soome maastikust inspiratsiooni saades
annaabi.ee 
