Olümpia hotelli ja Tallinna Draamateatri mudelkavandid. Mulle endale jäi kõige enam silma professor Tammekannu villa, mis asub Tartus Kreutzwaldi 6 ja mis on ehitatud aastal 1932 Soome tipparhitekt Alvar Aalto poolt. Teada on, et maja ehitati noore geograafiaprofessori August Tammekannu pere soovide kohaselt nii, et see oleks nn. ,,uusajalikus" ehk funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terrassiga. Arhitekt Aaltoga kohtus Tammekann oma õpetaja professor J.G. Granõ kodus Turus. Soome arhitektilt maja tellimist võis mõjutada ka see, et Tammekannu abikaasa oli soomlanna. Moodne ehitustehnoloogia olevat osutunud probleemiks kuna Aalto pakutud õhukest seinakonstruktsiooni Eestis teha ei osatud, seinad ehitati mitte 45 cm vaid 65 cm pakused ning mõõdeti sissepoole, mille tulemusena ei mahtunud mööbel tuppa ära. Suur probleem oli ka lameda katusega, millest juba esimene vihm läbi sadas. ,,Kogu
võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Villa Tammekann Alvar Aaltoga sai kirjavahetus alguse 1932. aasta märtsis ja jätkus kuni 1933. aasta teise pooleni. Ehitusloa maja ehitamiseks saadi Tartu magistraadilt 15.7.1932 ja ehitustööde algusega keskendus kirjavahetus välisseinte paksusele ja sellest tekkinud mõõtude erinevusele ning sokli kõrgusele või elutubade põranda kõrgusele ja päratpoole lamekatuse töövigadele. Kuigi majaperenaise värvikaist kirjadest,millele Alvar Aalto püüab hästi leplikult ja
Tallinna kõige moodsam hoone. Kuni aastani 1921 kaunistasid paraadtrepiga hoonet Jaan Koorti tehtud egiptuseteemalised dekoratiivskulptuurid. Hoonet võib käsitleda Saarineni Suur-Tallinna projektiks, mis kahjuks esimese ilmasõja tõttu teostumatta jäi. Aastal 1913 valmis eestlaste rahvusteater, Estonia. Hoone arhitektideks on juba eespool mainitud Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Wivi Lönn oli Soome arhitekt, kes tegi oma eluajal palju koostööd nii Armas Lindgreni kui ka Alvar Aaltoga. Tollane Estonia seltsi komisjoni esimees Juhan Umblia omas kindlat visiooni kuidas tulevane rahvusteater välja peaks nägema. Ta soovis, et terve hoone tuleks Soome stiilis. Samuti tuli vältida tuleb liigset toredust, et ennetada olukorda, kus hoone läheb liiga kalliks maksma. Ehitusmaterjalina soovis ta seetõttu näha kohalikku paasi. Eeslinna pool jääv fassaad kujundati pidulikumalt, turu poole jääv tagasihoidlikumalt Hoone on jagatud kaheks osaks, üks
annaabi.ee 
