Krb: Levivad: 20ndate ja 30ndate laiuskraadide vahemikus. Prijoonte piirkonnas, mandrite siseosades, kuuma ja kuiva troopilise kliimaga aladel - hlmab veerandi kogu maismaa pindalast Mandrite rannikualad, mida uhuvad klmad hoovused Kliima: temp. pevane kikumine vga suur, isegi le 20 kraadi. Sademeid alla 100 mm/aastas Mullad: 1)punamullad - troopilistel kliimavtmetel ; 2) hallmullad - lhistroopilises kliimavtmes ; 3) hall-punamullad - parasvtmes Taimed: Efemeerid, kaktused, aaloepuu, datlipalm Kohanemine eluks vndis: veevaene keskkond, osad taimed on lhieataimed ja teised elavad le ebasoodsa kuivaperioodi maa-alustes silitusorganites. Loomad: Nrilised, roomajad, mblikud, skorpionid, krberebased, hnid, antiloobid. Kohanemine eluks vndis: veevaene keskkond, ine eluviis, pevase kuumuse eest otsivad varju maa sees. Paljud jvad suveunne Inimtegevus: Liigid: 1) Liivakrb 2) Kivikrb 3) Savikrb 4) Lssikrb 5) Soolakrb
kullerkupp, pimerott, kasvatus habehein, Kõrb Troopiline, 20-30 Helehallid Kaktused, Ämblikud, Maavarade Muldade lähis- laiuskraadil (vähe datlipalmid, skorpionid, kaevandamine, sooldumine, kuivus, troopiline ja huumust) aaloepuu, kõrbe- karjakasvatus vee puudus natuke liiva- rebased, parasvöödet akaatsia, hüäänid, agaavid, antiloobid, tääkliilja kaamel, kilpkonn,
võsainimene). Busmanid on lühikesed, umbes 150 cm pikkused kollaka nahavärvusega neegrid, kes varem elasid poolrändava eluviisiga küttide-korilastena. Nad olid hämmastavalt hästi kohanenud kõrbe ja poolkõrbe vaese loodusega ning oskasid igalt poolt vett hankida. Levinuimad kõrbeloomad ja -taimed: kõrberebane, skorpion, varaan, suurhüpik, kaamel, orüks, haldjaskakk, lõgismadu, kaktuserähn, kilpkonn, joosuapuu, datlipalmid, aaloepuu, hiidkaktus. Kasutatud kirjandus: · ak.rapina.ee/tairi/Globaalsed%20keskkonnaprobleemid/krbestumine · http://www.miksike.ee/documents/main...did/korbed.htm · www.postimees.ee/170605/lisad/teadus · www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond · Tiit Rummo, Geograafia 8. klassile, kirjastus "Avita", Tallinn, 1998
sissepühitsemise puhul. Islam on vahetpidamata lõhnaaineid soosinud. Osalt kindlasti sellepärast, et araablased on lõhnu aastatuhandeid armastanud ja varustanud neid ka tsivilisatsioonidesse nagu Egiptus ja Mesopotaamia. Prohvet Muhamed uskus Avicenna eeskujul, et aroomid hoiavad meeled erksana, mis omakorda hoiab mõtted täpsed ja järeldused selged. Pulmade puhul määritakse pruudi kehale nerolit, jasmiini, roosi jm lõhnu sisaldavvaid õlisid, peigmeest võitakse roosi või aaloepuu õliga. Põhjusteks on abiellujate kehade puhastamine ja kurjade vaimude eemalhoidmine. Matuste puhul pannakse benzoe, sandli, patsulit või mõni teine lõhnav pannitäis surnukeha jalgade juurde. Pakistani muslimid seostavad lõhnu tihedalt taevaga ja usuvad, et sel ajal kui inimesed piserdavad surnut roosiveega, piserdavad 50 inglit surnukeha taevast kaasatoodud lõhnadega. Viirukit põletatakse mõnedes kodudes ka kurja eemalehoidmiseks
annaabi.ee 
