Lauluviisid kasutasid endiselt vanu helilaade, ent suured muutused olid tulekul vennastekoguduses oli algust tehtud mitmehäälse koorilauluga. Mitmehäälsus oli seni vaid iseloomustanud Lõuna-Eesti, täpsemini Setumaa laule, millel olid pikaajalised kontaktid vene rahva- ja kirikumuusikaga. Eesti rahvamuusikas domineerisid veel 18. sajandil torupill ja vanapärane, suhteliselt primitiivne kannel. 19. aajandi algusest hakkasid levima uuetüübilised kandled (simblid) ja viiul. (Lisa 12) Nendegi levikus oli oma osa hernhuutlastel (Vahtre, 2000). 22 6. 18. SAJANDI TEINE POOL Lõpetuseks paar seika, mis omal kombel iseloomustavad 18. sajandit ja on paratamatult kultuuriloo osaks. 18. sajandi lõpul hakkas Venemaa Balti kubermangudest nekruteid võtma, millest eestlased Põhjasõjast saati priid olid olnud. Vene kroonu nõuded olid märksa rangemad kui Rootsi omad
Klassikalisele araabia meetodile lisasid eurooplased hüdraulilised tambiveskid, traadist valamissõelad, vildid paberilehtede eraldamiseks pressimisel, loomsed liimained (zelatiin) liimistamiseks, vesimärgid. Paberi levikuteed Hiinast Euroopasse 7. sajandil levis paberivalmistamise oskus Hiinast Koreasse ja Jaapanisse, hiljem läbi Tiibeti, Nepaali ja Birma Indiasse. Euroopasse jõudis paberivalmistamise kunst Araabiamaade kaudu. Araabia kalifaadis valmistati paberit esmakordselt 8. aajandi alguses Samarkandis, sealt levis paberivalmistamise oskus Bagdadi, Damaskusesse ja Egiptusesse. Juba 1056 aastast on teada paberiveski olemasolu Hispaanias Xativas. 1270.aastatel ehitati esimene paberiveski Itaalias. Peamised tehnoloogilised muutused paberi valmistamisel Hiinas kasutati paberi toorainena varasemal ajal peamiselt kanepikiude, hiljem lina, dzuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi - ja nisuõlgi, ramied, rotangpalmi jm. Pärast 12
annaabi.ee 
