1868.a algas Jaapanis valgustatud valitsemise ehk Meji periood, mil võim koondus noore keisri Mutsuhito kätte. Soguni amet kaotatu. Sõjavägi ja diplomaatiline teenistus korraldati ümber Euroopa eeskujul. Loodi parteid, 1889.aastal kehtestati põhiseadus. Jaapan muutus arenenud maaks. Aafrika : 19. sajandil oli Põhja-Aafrika rannik Türgi ülemvõimu all, Aafrika lõunatipus valitsesid inglased. Sisemaal elavad hõimud olid enamasti iseseisvad. 19. sajandi teisel poolel oldi huvitatud Aafrike siserajoonide võimalustest. Sinna tungisid maadeavastajad ja loodusuurijad, kaupmehed ja misjonärid. 1884.a toimunud Berliini konverentsil lepiti kokku, et iga riik võis hõivata tema poolt juba vallutatud rannikuga külgnevad sisealad ja kuulutada tegeliku võimu alla saadud maad oma kolooniaks. See otsus tõi endaga kaasa rea kokkupõrkeid nagu Itaalia-Etioopia süda 1895-1896, Inglise-Buuri süda 1899-1902. 20. sajandi alguseks oli Aafrika põhiliselt
7 Kubism Iseseisev töö 12. klassi õpiku § 8 kohta lk 54-60 I Täida lüngad! 1) Kubismi kujunemist on mõjutanud Cezanne looming, eriti tema püüe näha loodusesnähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. 2) Veel avaldas kubismi kujunemisele mõju Aafrike neegriplastika. 3) Kubismi rajajaks peetakse hispaanlast Pablo Picassot. 4) Suurema osa oma elust veetis ta Prantsusmaal. 5) Picasso ,,sinise perioodi" tööd on meeleolult sünge , ta kujutab õnnetuid, muserdatud inimesi . 6) Picasso ,,sinisele perioodile" järgnes Cezanne periood. 7) Kubismi kujunemises mängib tähtsat rolli Picasso 1907. aastal loodud maal ''Avignoni neiud'' 8) 1909. aastal algas kubismisanalüütilise kubismi periood. 9) Sellel perioodil armastati kujutada maju, puid,
Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. saj olid need teadmised suuresti unustatud. Levinud oli ka arvamus, et ajalugu pole, kui seda pole kirjalikult üles märgitud. Kiri ja suuline pärimus Aafrikal oli vastupidiselt eurooplaste üldistele arvamustele olemas kirjakeeli. Meroiidi või Kushi riik, mis asus Vana-Egiptuse riigist lõunas ja oli sellega majanduslikult ja kultuuriliselt väga sarnane, omas enda kirjakeelt
annaabi.ee 
