Tema isikupära, improvisatsiooniline leidlikkus, väljenduslik pinge ja rütmiline vabadus tegid temast kõigi tolle aja jazzmuusikute imetlusobjekti. Kolm viimast aastakümmet oma elust oli ta ülipopulaarne meelelahutusartist väga laiale publikule, jagades oma talenti trompetimängu ja laulu vahel. 9. DIXIELAND (20. sajandi esikümme) New Orleansis ei olnud jazzi mängimine vaid mustade privileeg. Tundub, et valgete orkestrid tegutsesid sam aaegselt m ustadega orkestritega. "Papa"-Jack Laine juhtis New Orleansis ansambleid alates 1891 aastast ja teda tuntakse kui valge jazzi isa. Juba algusaastatel eristati jazzis valget stiili, mida iseloomustas väiksem väljendusjõud, kuid mõnikordparem mängutehnika.Meloodiadolidsujuvamad,harmoonia"puhtam",kõlavärvid mitteniiäärmuslikud. Valged tõid sissekaarranzeeringu,tehniliseviimistluse.Valgetejazz (dixieland) oli reeglina kiirem kui mustadel
trummipartii, iseloomulike helimuundurite (ingl. k. overdrive- ületüürimine) kasutamine elektrikitarri puhul ning loomulikult maksimumini viidud helitugevus. H ard rock’i juured on rh ythm and bluesis (näiteks “The Rolling Stones”). K uigi hard rock levis üle kogu maailma, olid selle stiili kõrgemad ripud siiski Inglismaal. A nsam bli “Deep Purple” 1970 -ndal aastal ilm unud L P “In Rock” oli kahtlem ata üks hard rocki nurgakividest. “D eep P urple’iga” sam aaegselt algas ka ansam b li “Black Sabbath” võidukäik, kes tõi heavymuusikasse tänaseni väga populaarsuse okultismi (õpetused üleloomulikest ja tunnetamata jõududest, näiteks maagia, astroloogia jt.) teema. Nn. briti heavy uut lainet esindavad n äiteks ansam bli “Def Leppard”, “Iron Maiden” ja “Saxon”. A ustraaliast on pärit ansam bel “AC/DC”. K a sup ergrupp “Led Zeppelin” liigitatakse
annaabi.ee 
