Klaviatuuri kasutamine Sissejuhatus IT süsteemi spetsialist või tarkvara arendaja peavad oskama arvuti klaviatuuri unepealt kasutada. Lisaks tuleb osata teksti kiiresti ka kirjutada. Kirjutame lühikese teksti, kus võimalikult palju erinevate klahvide kasutamist. Erinevad klahvid Klaviatuuril on palju klahve. Kirjutades vaata kas suudad need klahvid ka üles leida. Escape eemaldab juhuslikult tekkinud akna. Tabulaator tekitab taandrea. Caps Lock lülitab sisse/välja SUURELT/väikselt kirjutamise. Shift klahv on klaviatuurilt teise märgi kätte saamiseks või ühe suure tähe saamiseks. Ctrl klahv on klahvikombinatsioonide üks klahvidest. Alt klahv on menüü aktiveerimiseks või klahvikombinatsioonide üks klahvidest. Alt Gr on klaviatuurilt kolmanda märgi kätte saamiseks, näiteks @ (ät) märk. Enter on reavahetuseks või tegevuse kinnitamiseks. Backspace on teksti kustutamiseks vasakult poolt. Del või Delete klahv on teksti kustutamine paremalt ...
IP-aadress on 32-bitine st. 4-baidine arv, mis jaguneb organistatsiooni võrguaadressiks(net) ja võrguseadmeaadressiks (host). Aadresside töötluse hõlbustamiseks on võetud kasutusele nn. punktnotatsioon, mille puhul aadressid esitatakse punktidega eraldatud 8-bitiste arvudena (oktettidena), nii et kasutusel on arvud 0 kuni 255. See aadressimehhanism on jagatud veel kolme klassi (A, B, C), mis võimaldavad eripikkusi võrgu- ja seadmeaadresse. IP-aadressides ei ole kunagi arve 0 ja 255, sest need on varutud leviaadressideks (broadcast), mille järgi sõnum saadetakse kõigile vastava IP-võrgu jaamadele. Address Resolution Protocol (ARP) teisendab Ethernet-aadressi Interneti-aadressiks. ARP abil selgitatakse ühenduse moodustamisel välja vastaspoole võrgutasemeaadress (näiteks Etherneti 48-bitine aadress). Reverse ARP (RARP) toimib vastupidiselt ARP-ile. 14. IP Datagrammi struktuur. IP - Internet Protocol
maa jaoks aadresse. IP-aadress on 32-bitine st. 4-baidine arv, mis jaguneb organistatsiooni võrguaadressiks(net) ja võrguseadmeaadressiks (host). Aadresside töötluse hõlbustamiseks on võetud kasutusele nn. punktnotatsioon, mille puhul aadressid esitatakse punktidega eraldatud 8-bitiste arvudena (oktettidena), nii et kasutusel on arvud 0 kuni 255. See aadressimehhanism on jagatud veel kolme klassi (A, B, C), mis võimaldavad eripikkusi võrgu- ja seadmeaadresse. IP-aadressides ei ole kunagi arve 0 ja 255, sest need on varutud leviaadressideks (broadcast), mille järgi sõnum saadetakse kõigile vastava IP-võrgu jaamadele.Address Resolution Protocol (ARP) teisendab Ethernet-aadressi Interneti-aadressiks. ARP abil selgitatakse ühenduse moodustamisel välja vastaspoole võrgutasemeaadress (näiteks Etherneti 48-bitine aadress). Reverse ARP (RARP) toimib vastupidiselt ARP-ile. 14. IP Datagrammi struktuur. IP - Internet Protocol
|||| mille puhul aadressid esitatakse punktidega eraldatud 8-bitiste arvudena (oktettidena), nii et kasutusel on arvud 0 kuni 255. See aadressimehhanism on jagatud Ühesõnaga DSSS on parem. veel kolme klassi (A, B, C), mis võimaldavad eripikkusi võrgu- ja seadmeaadresse. IP-aadressides ei ole kunagi arve 0 ja 255, sest need on varutud Marsruuter töötleb igat paketti eesmärgiga otsustada paketi lubamine/keelamine. Lähteinfo peaks olema: source IP aadress, destination IP aadress; TCP/UDP source and leviaadressideks (broadcast), mille järgi sõnum saadetakse kõigile vastava IP-võrgu jaamadele. destination port numbers; ICMP (internet control) message type; TCP SYN and ACK bits
·suhteline aadress - aadress, mis lahtri kopeerimisel muutub (näiteks B8) nii, et väärtused voetakse lahtrist, mis asub teatud kaugusel valemilahtri suhtes. ·Segaaadressi puhul on üks aadressi elementidest absoluutne teine suhteline (B$8 ja B8$). ·Moningais valemeis voib kasutada aadressina ka lahtrite plokki (näiteks: B2:B20). 40. Absoluut ja suhtaadress Soltuvalt aadressi esitusviisist ja kopeerimise sihtkohast voivad aadressides reanumbrid ja veerutähised muutuda. Suhtaadressis (näiteks A1, E13) muutuvad ranumbrid ja/voi veerutähised nii, et sihtkohas ta viitab lahtrile, mille suhteline asetus on sama, nagu see oli lahtril, millele antud aadress viitas lähtekohas. Enamasti valemit kopeeritakse kas piki ühte veergu voi piki rida. Esimesel juhul muutub ainult reanumber, teisel juhul - veerutähis- Absoluutaadress ($A$1, $E$13) kopeerimisel ei muutu ning jätkab viitamist samale lahtrile,