Nihe võib olla märgiga arv. Baseerimisega adresseerimine võimaldab teatud elemendile andmestruktuurist juurdepääsu andmebaasi alguse suhtes. Baas otsustab tavaliselt andmestruktuuri algusele ja indeksiga valitakse teatud kirje. Indekseerimisega adresseerimine – selle korral leitakse aadress summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säiltatavast indeksist. Käsukoodiga kaasas olev aadress on pikk aadress. (anal baseerimisega) Baseerimisega ja indekseerimisega aadresseerimine – aadress leitakse kahe registri väärtuste summerimisel. Ühes neist registritest on baasaadress ja teises indeks. Juurde võidakse liita ka veel käsukoodiga koos olev nihe. Suhteline adresseerimine – käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri (PC) väärtusele. See võimaldav programmis nt tsüklites liikuda nihke võrra edasi või tagasi. Võimaldab programmi mälus laadida suvalisse kohta, sest siirded tehakse mainitud aadressi suhtes.
7.4. Elektronpost (e. E-post)
Elektronpost on tavalise postiside (e. tiguposti) võrguvariant. E-post võimaldab saata
elektronkirju suvalisele teisele internetikasutajale. Tavaliselt jõuab E-post adressaadini mõne
sekundiga., olenemata sellest, kas kirjasõber asub kõrvaltoas või Uus-Meremaal. Tänapäeval
on see kahtlemata odavaim ja kiireim sõnumiedastusviis. Saab saata sõnumeid tavalistetele
FAX-i aparaatidele, peileritele, GSM-võrgu mobiiltelefonidele jne.
Kuidas toimub aadresseerimine E-postis? Kui kasutajal on mingis Internetti ühendatud
arvutis konto (see võib olla realiseeritud ka nn. veebipõhiselt, nagu seda teenust pakuvad
portaalid tele2, yahoo, mail või hot) siis E-posti aadressi struktuur on järgmine:
annaabi.ee 
