mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. Aleksander I ,Saanud võimule alustas Aleksander liberaalseid reforme, millistest olulisemad olid uute ülikoolide (Harkovi ja Kaasani) jt. õppeasutuste (Tsarskoje Selo, Nezini jt lütseumide) asutamine. 1802. a. taasavati Aleksander I korralduse alusel Tartu Ülikool. Taastati Katariina-aegsed aadlivabadused, lubati Pauli ajal keelatud reisid välismaale, anti pärisoristele talupoegadele õigus end vabaks osta, keelati talupoegade ost-müük perest lahus, keelustati ajalehtedes talupoegade ostu-müügikuulutuste avaldamine jne. Alustati Venemaal kehtivate seaduste kodifitseerimist. Aleksandri abilistena astusid üles tema sõbrad nooruspäevilt Kotsubei, Novosiltsev, Speranski jt. Aleksander II- Aleksander oli noorest peale veendunud, et reforme on vaja, Krimmi sõda vaid rõhutas seda
Moskva suurvürstiriigi taotlus ,,esiisade pärandusele" vallandas kestvad sõjad Leeduga, sundides viimast lähenema Poolale. Varauusaja alguses valitsesid Poolat Leedu päritolu jagelloonid, kes olid samaaegselt (kuni 1526) ka Tsehhi ja Ungari troonil. Riigikorralduselt oli Poola erandlik kogu Euroopas. Siin koondus aristokraatia ja alamaadel (szlachta) ühiselt tugeva kuningavõimu vastu, mis tagas Euroopas ainulaadsed aadlivabadused ja privileegid. Kõrgem võim riigis kuulus seimile, mis koosnes kõrgaadlit esindavast senatist ning szlachta't esindavast saadikutekojast. Alates 1505. aastast oli kõigil seimi saadikutel vetoõigus: piisas ühest püsti tõusnud saadikust, kes ütles veto või nie pozwalam, et jätta arutatav seaduseelnõu vastu võtmata. Kõik kuninga korraldused vajasid seimi heakskiidu. Sisuliselt kehtestus Poolas vabariiklik riigikord. 16
annaabi.ee 
