Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. Ilmus ladinakeelne eesti keele grammatika.1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. 11. Võrrelge Eesti linnade arengut Rootsi ajal (3 muutust). Sadamalinnade, eriti Narva ja Tallinna osatähtuse suurenemine, Tartu tähtsus vähenes. Väiksemad linnad kuulusid läänistatud aadliperedele. Riigivõim hakkas üha enam sekkuma linnade juhtimisse, tulid ettekirjutused. Vaid Tallinnal oli teistest linnadest suurem iseseisvus. 12. Hinnake Rootsi aja mõju eesti ala majanduslikule arengule. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise. Siinne kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste kaupmeeste kätte, sest aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud. Uued kaubandusolud lubasid areneda sadamalinnadel ning seetõttu kiratsesid sisemaalinnad
lehmi vähe; kivide koristamine; mõisates loomi vähem (> väetamise probleem); mõisapõllud suuremad kui talupõllud talupoegadel teotöö = rakmetegu (talust 3-6 päevaks nädalas mõisasse mees härjapaariga), abitegu (kiireloomulised hooajatööd), mõisavoor, lisaks loonusrent (põllumajandussaadused, käsitöötarbed), ajajatena osalema mõisnike suurtel jahtidel, jne sadamalinnad: Tallinna ja eriti Narva esiletõus, Tartu tähtsuse vähenemine; väiksemad linnad läänistatud aadliperedele riigivõim hakkas üha enam sekkuma linnade juhtimisse, ettekirjutused, vaid Tallinna teatav suurem iseseisvus. 8. Linnad Rootsi aja lõpus linlased 6%, domineerisid saksa kaupmehed, vaid väga üksikud eesti kaupmehed eksport: teravili (moodustas ca 2/3 Tallinna väljaveost; Baltimaad on Rootsile viljaaidaks); lina ja kanep (toodi Venemaalt); laevaehituseks vajalik (tõrv, mastipuud); import: sool, luksuskaubad käsitöönduses väga range tsunftikord 17. sajandil,
väljapääsu. 3. 18.sajandi lõpuks oli toimunud talurahva hulgas kihistumine: a) peremehed b) sulased, teenijad otsesed mõisa orjad c) vabadikud talud ääremaadel, maatüki eest tuli neil hooajatöödel talu aidata. Teema 6 Linnad 17.-18 saj Linnade olukord 17.-18. sajandil Sadamalinnade Tallinna ja eriti Narva esiletõus Tartu tähtsuse vähenemine Väiksemad linnad olid läänistatud aadliperedele Riigivõim hakkas üha sekkuma linnade juhtimisse Tallinna suurem iseseisvus. Uus asehalduskord ja uued linnad 17.saj 1) Eesti ala käi jagatuks kahe kubermangu vahel 2) Põhja-Eesti neli maakonda (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa), mis oli Rootsi võimu all, moodustas Eestimaa kubermangu 3) Lõuna-Eesti, mis oli Poola võimu all, moodustas Põhja-Lätiga Liivimaa kubermangu 4) Saaremaa, mis liideti Rootsiga 1645.aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus
annaabi.ee 
