usu vastuvõtmine. I Poola-Leedu Unioon (1386-1596): Jagelloonide dünastia II Mõlema Rahva Vabariik (1569-1795): valitav kuningas · Kooslus annab riigile suured Lääne-Ukraine alad · Poola on oma territooriumi ja elanike arvu (11-12 milj.) poolest Euroopa suurimaid riike varauusajal Poola Ühiskond ,,aadlivabariigi" ajastul (1569-1791) · Sunnismaised talupojad · Juhtiv kiht aadel, kelle hulka kuulub u. 10 % elanikkonnast · Aadel juhib kogu Ühiskonda: aadliparlament seim · Kuningas on valitav (al.1572): tal ei ole reaalset võimu ...Poolas ei arene absolutismi ...Riik jääb tsetntraliseerimata Liberum veto = vaba keeluõigus · 1652 alates Seimis kehtib Liberum veto: uue seaduse kehtestamine eeldab üksmeelsust ...Igal aadlikul on õigus eriarvamusele ehk liberum vetole ...Eriarvamust ei pea põhjendama ...Tulemus: Reformid takerduvad ja riigi areng peatub. Poola allakäik · 17.saj
- saksa aadli tähtsus kahanes (vaatamata esialgsele Privilegium Sigismundi Augustile) Jürgen Fahrensbach (u 1551-1602) · Baltisaksa aadlikust väepealik, kes oma karjääri vältel oli vaheldumisi Rootsi, Venemaa, Taani, Poola jne teenistustes, nt - Taani õukonna teenistuja, Saaremaa asehaldur ja Saaremaa läänistuse valdaja · Cesise vojevood, talle läänistati Karksi, Tarvastu ja Ruhja staarostkonnad Omavalitsuskorraldus · I Poolas eksisteeris aadliparlament seim (üleriiklik esinduskogu) · II Liivimaa aadliomavalitsuse piirkondlik esinduskogu: üldine maapäev - kogunes Cesises (Võnnus/Wendenis) ja juhtis maamarssal - iga presidentkonna(staarostkonna aadel kogunes kuninga käsul ja nende valitud esindajad moodustasid Liivimaa üldise maapäeva - maapäeval oli esindatud ka 4 linna: Riia, Tartu, Pärnu ja Cesis - maapäev jagunes rahvuste kaupa Poola, Leedu ja Liivimaa (saksa) kuuriasse: iga
annaabi.ee 
