Avalikesse bordellidesse pääseti tööle tihti alles 20-aastaseks saades. Vabatahtlikult valis prostituudi elukutse ainult ~15% naistest. Prostituutidena tegutseti tavaliselt kuni 30-aastseks saamiseni. Ka kupeldajad olid enamasti naised. Elu kloostris Kloostrielu oli naistele abielu ja perekonna alternatiiv. Merovingide aja hagiograafid kirjeldavad kloostreid vallaliste naiste turvakodudena. Nunnakloostreid ei asutatud ainult usulisest huvidest lähtudes ning olid peaaegu eranditult aadlinaiste ja vahel ka kuningannade loodud. Neid oli vähem ja need olid mungakloostritest vaesemad ja väiksemad. Kloostrite argipäeva iseloomustas toiduainete nappus, mida püüti leevendada andidest saadud varadega. Kloostrielu jagunes palveks, tööks ja lugemiseks. Kõige rohkem palvetati ja lauldi liturgilisi hümne. Tööd tehti keksmiselt viis rundi päevas. Nunnakloostrid olid enamasti majanduslikult sõltumatud
Vaimulikud võisid palgata ka vikaarpiiskopi, kes nende asemel vaimulikutööd tegi. Toimuda võis vaimulikukohtade kumulatsioon mitme koha koondumine ühe vaimuliku kätte. Kuna selline inimene ei saanud olla mitmes kohas korraga, pidi ta palkama vikaare jumalateenistuste jaoks. Madalat pärisolu inimesed said end Jumalale pühendada vaid kerjusmungaordude tekkides. Seisuslikult diferentsieeritud olid ka nunnakloostrid need olid üleliigsete aadlinaiste varjupaigad. Ordud Ordu kord; reeglid, mis reguleerivad kogukonna elu, nimetatud rajaja järgi. Ordude ajalugu on kahes osas: algselt benediktiinlaste prestiiz, al 13. saj kerjusmungaordud. Ordud said alguse Lähis-Ida askeetide ühendustest see mõjutas enim iiri kloostreid. 529. a rajati Monte Cassino klooster reeglites mõõdukas allumine abtile ja askees. Munk pidi palvetama ja tööd tegema, aga mitte üle enda jõu sellega tegelema. Munga töö
annaabi.ee 
