Harv juhus polnud ka see, et naine oli täiesti ära lõigatud välismaailmast. Naise elu määras tema tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, abielus või lesk. Neitsi positsiooni oli usulisest seisukohast kõrgeim ja turvalisim aste, madalaim oli abielu ja lese seisus nende vahepeal. Vastavalt nendele gruppidele oli naiste elu ja kohustused erinevad. Lisaks sugupoolele mõjutas naiste elu ka ühiskondlik positsioon ja kodukoha geograafiline asend. Näiteks oli prantsuse aadlinaise ja inglise talunaise elu-olu äga erinev. Kuigi naise põhiliseks üleasndeks oli majapidamistööd ja laste eest hoolitsemine, ei läinud kõigi elu ühtemoodi. Paljud naised ei abiellunudki ja mitmed kaotasid oma mehed, kas lahingutes või mõnel muul põhjusel ja sellisel juhul oli naisel võimalus astuda kloostrisse. Kloostrielu oli naisele abielu ja perekonna alternatiiv. 4 Poiste eelistamine
Aina kordab ta: "Ma tahaksin surra"." Du Crocil oli õigus naine ei tahtnud enam olla aheldatud oma nõrgukese mehe külge. Tal olid tekkinud kirglikud tunded Bothwelli vastu, millest on tõestust kaasaegsete annaalide ja dokumentide ning ka Maria Stuarti (kas mitte võltsitud?) luuletuste ja kirjade seas. Bothwellis tundis Maria meest ning just temast need luuletused ka räägivad. Maria andus täielikult mehele, ehkki ta tollele väärika aadlinaise leidis ja aset leidsid nende pulmad, ning tahtis talle anda kõik, ka oma au ja vara. Tõestust naise armastusest leiab Jedburghi-episoodis, kus Bothwell sai 7. oktoobril kähmluses ühe salakütiga elukardetava haava ning Maria näis olevat samuti murdunud. Ole arusaadav kliiniliselt, et tegemist oli närvihaiguega, sest kohe, kui mees terveks sai, sai terveks ka naine. Armastatud tahtsid abielluda, ka lordid olid sellega nõus ning Bothwell oleks pidanud