suguvõsas peab olema mõni rüütel.18 Niisiis sai hakata eristama tiitliga ja tiitlita rüütleid, sest ka tiitlita relvavendlast käsitleti kui rüütlit ning mida aeg edasi, seda rohkem oli sõjameesteks tiitlita rüütleid, seejuures rüütlikslöödud olid pigem sõjategevusest kaugel ning nautisid oma tiitliga kaasnevaid eeliseid. Seega, esialgne kujutis rüütlist, kui vaprast sõjamehest ratsahobusel oli hääbumas ning asendumas ainult seisusel põhineva aadlimehega. Keskaegsed rüütlid kujutasid endast esialgu vaid tublisid ja vapraid sõjamehi, kes nende teenete eest isanda poolt ,,rüütliks löödi". Aja möödudes hakkasid tekkima rüütelkonnad ja rüütliordud, mis samade väärtuste ja pühendumuste näol moodustasid paljudest rüütlitest terviku. See tervik koostöös kristlike arusaamadega kujundas rüütlite aukoodeksi, mis pani aluse mõistele rüütellikkus. See mõiste hakkas esindama nendes institutsioonides välja
Tsaikovski hingeelu oli arvatavasti sassis tema homoseksuaalsete kalduvuste tõttu, mida ta ise häbenes ja tollal oli see ju üsna taunitav nähtus. 80- ndate keskel jättis Tsaikovski rändamise ja asus elama ühte väikelinna Klin'i.(u. 90.km. Moskvast) Aeg ajalt tegi ta siiski ka mõne kontsertturnee Euroopa linnadesse. Tsaikovski surma asjaolud on segased kahtlustatakse enesetappu oletatava suhte ilmsikstuleku pärast ühe vene tuntud aadlimehega. Seda väidet pole aga tõestatud. Tshaikovski looming on psühholoogilise sisuga, kirjeldades inimese hingelisi elamusi. Tshaikovski teostes kõlavad lüürilised, tundeküllased ja voolavalt laulvad meloodiad. Tshaikovski seisis oma kaasaegsete vene romantikute rahvuslusest eemal, kuuludes pigem euroopalikku põhivoolu. Tshaikovski teostes väljendub vahetult tema kirglik ja tihtipeale melanhoolne loomus. Ta kirjutas suurepäraseid teoseid peaaegu kõikides muusikazanrides.