Arvustus "Dekameron" Giovanni Boccaccio 6.peatükk I Novell Novell jutustab kuidas Orettal oli vaja minna lossist ühte kohta,teekond oli pikk,seega üks aadlimeestest pakkus Orettale kohta oma hobuse seljas.Aadlimees hakkas jutustama üht novelli,mis tal välja ei tulnud.Ta eksis nimedes ja kordas sõnu.Lõpuks ei kannatnud Oretta seda ja leidis vabanduse,et saaks aadlimehe vaikima panna.Aadlimees mõistis oma viga. II Novell Jutustab pagar Gist,kellel oli imehea vein.Ta kutsus Geri ja tema saadikud veini jooma.Hiljem käskis Geri ühel oma teenril Cisti käest veini tuua,teener võttis kaasa vales suuruses pudeli
Baroklik realism kujutavas kunstis.17.sajandi esimese poole kujutavas kunstis oli oluline baroklik realism.Caravaggio mõju on tajutav Georges De La Tour´i Maalides.Need on olustikupildid,kuid tihti vihjega mõnele religioossele teemale.inimesed on tavaliselt kujutatud mitte täispikkuses,vaid põlvedeni.Olustikumaalijad olid vennad Le Nainid.Nemad kujutasid lihtrahvas,pealmiselt talupoegi tõsiste ja väärikatena.Karm realist oli graafik Jacques Callot,kes tähelepanelikult jälgis inimesi aadlimeestest kerjusteni välja.eriti sünge on tema ofordisari"Sõjakoledused" Kunstiakadeemia Asutamine. 17.sajandi II poolel kujunes kunstielus määravaks õukondlik maitse ja valitsevaks sai baroklik klassitsism.1648 aastal asutati kunstiakadeemia , kui õppeasutus , kuid 1664 muutus akadeemia lisaks veel kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikusk . Peaaegu diktaatorliku võimu sai kunstnik Charles Le Brun, kes oli tähtsaim Versailles´lossi sisekijundaja
Versailles´i loss juhtiv arhitekt JULES HARDOUIN_MANSART Versailles´i park peamine kujundaja ANDRÈ LE NOTRE Louis 14. laskis ehitada sõduritele vanadekodu, mille juurde kavandas J. Hardouin-Mansart Invaliidide kiriku *kujutav kunst: GEORGES DE LA TOUR mõjutused Carvaggiolt Olustikumaalijad vennad Le Nainid, tähtsam (LOUIS LE NAIN- lihtrahvas tõsiste ja väärikatena. (JACQUES CALLOT - karm realist, kes kujutas kõikvõimalikke kaasaegsed inimtüüpe aadlimeestest kerjuste ja vigasteni. Sünge orfordisari ,,Sõjakoledused" *1648. asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus Suure võimu sai kunstink CHARLES LE BRUN- tähtsaim Versailles´i lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. Akadeemia püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi. Peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust, ning alahinnati värvide osatähtsust. 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas *NICOLAS POUSSIN hea haridusega
mõjuva plastilisuse ning südamliku, kuid salapärase meeleolu. Olustikumaailjad olid vennad Le Nainid, kellest tähtsaim oli Louis Le Nain (u. 1593- 1648). Nemad kujutasid lihtrahvast, peamiselt talupoegi tõsiste ja väärikatena, näidates ka nende töö raskust ja olme viletsust. Karm realist oli graafik Jacques Callot (1592- 1635), kes tähelepanelikult jälgis, aga jaheda ka skeptilise kõrvaltvaatajana kujutas kõikvõimalikke kaasaegseid inimtüüpe- aadlimeestest kerjuste ka vigasteni. Eriti sünge on tema ofordisari- ,,Sõjakoledused". Kunstiakadeemia asutamine. 17. sajandi II poolel kujunes kunstielus määravaks õukondlik maitse ja valitsevaks sai barokilik klassitsism. 1648. aastal asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus, aga alates 1664. aastast muutus akadeemia lisaks veel kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikuks. Peaaegu diktaatorliku võimu kunstiküsimustes sai maalikunstnik Charles Le Brun (1619-
hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks tõusnud 149-ni. o Lossi ehitamiseks kulus 1 450 000 tellist[, mis valmistati kohapeal. Ülejäänud ehitusel vajaminev materjal imporditi kas Soomest (graniit), Saksamaalt või Lätist. o Sangaste lossis toimusid filmi Nimed marmortahvlil võtted. Legendid Sangaste krahv oli silmapaistev mees, kes oma käitumisega teistest aadlimeestest kõvasti erines. Sellisena on temast rahva mälus säilinud palju lugusid. Esimene rong jõudis Valka 1887. aasta novembris. Rajati ka uhke raudteerestoran, kus õhtuti käisid aega viitmas ümberkaudsed mõisnikud. Kord olnud seal Puka, Keeni, Restu, Tõlliste, Sooru ja Sangaste parun vaidlema hakanud, kellel on nii kiired hobused, et võivad raudruunast kiiremini ajada. Berg sõlminud kihlveo kõigi teiste mõisnike vastu, et ratsutades