Rüütelkondade Aadlike piirkondlik org. (esimesed 13. * võim suur, kuberner peab positsioon ja saj) arvestama ülesanded * palju võimu * 1730ndatel hakati koostama erilisi * E, L, S rüütelkond aadlike nimekirju- * koondasid siinseid aadlike, kaitsesid AADLIMATRIKKLEID; eesmärk nende õigusi kaitsta kohalikke aadlikke * lahendasid kohalikke küsimusi uustulnukate eest * esindusorganiks Maapäev e. * asehalduskorra ajal piirati õigusi landtag (iga 3 aasta tagant) * Maapäeva vaheaegadel ametis 12 maanõunikud (elu aeg ametis)
rüüstatud ja inimtühjad. Kiita polnud ka mõisnike olukord. Siiski olid viimased Vene tsaarilt välja suutnud kaubelda olulisi soodustusi: · Kehtima jäid senised seadused, maksusüsteem, luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir ja halduskorraldus. · Algas mõisate restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele · Aadlil säilis õigus omavalitsuse teostamisele. 1740-tel aastatel hakkasid rüütelkonnad koostama erilisi nimekirju aadlimatrikkleid. Vaid nendesse nimekirjadesse kantutele laienesid poliitilised ja majanduslikud eesõigused. Kokku oli Eesti-, Liivi-, Kura- ja Saaremaa matriklites esindatud vaid 325 aadlisuguvõsa liikmed. Kõrgeimaks riiklikuks võimuks loeti vene tsaari, keda kohapeal esindasid kindralkubernerid (Tallinnas ja Riias). Peamiselt hoolitsesid sõjavägede ülalpidamise ja riigimaksude laekumise eest. Säilis ka linnade omavalitsus, kuid poliitilised õigused olid vaid linnakodanikel
annaabi.ee 
