Eestimaa rüütelkond 13. saj Saaremaa rüütelkond Taani võimu ajal, enne 1645 Liivimaa rüütelkond 1643 · Maapäev rüütelkonna üldkoosolek. (3 aasta tagant, kohustuslik kõigile rüütlimõisate omanikele, igal mehel 1 hääl). Kõrgeim organ. · Maamarssal (Lm) või rüütelkonna peamees (Em). Juhatas Maapäeva. · Maanõunike kolleegium 12 meest, valiti eluks ajaks, üks oli iga kuu resideeriv maanõunik · Aadlikonvent (Lm) või rüütelkonnakomitee (Em) Õigusi oli kärbitud 19. saj II poole reformidega, säilinud oli patronaadiõigus, postijaamade ülalpidamine jmt 5. Vallavolikogu, vallavalitsus 1866. aasta vallaseadus. Vallavalitsusse kuulusid: Talurahvaasjade komissar - riiklik järelevalveorgan 1889. aastast Vallavanem täidesaatev võim Valla täiskogu - esinduskogu Vallakohus kohtuorgan talupoegade jaoks, talupojad ise valisid endi seast kohtunikud, järelevalvet teostas 1889
Maapäevad: kogunesid 3- aasta tagant, kuid ka erakorralisteks istungiteks, pidas end seaduslikuks asutuseks. Avati kuberneri poolt, kuid ise pidi koheselt lahkuma, kuna istungil ei tohtinud viibida ükski Ameerika isik. Lahendasid kõiki kubermangu olulisi küsimusi. Valiti rüütelkonna pealik, maanõunike kolleegiumi liikmed, varem ka alamkohtu ja adrakohtunike liikmed. Asju arutati maakonniti. Istungite vaheajal tegutses rüütelkonna nõukogu. Liivimaal oli aadlikonvent, kuhu kuulusid maamarssal, 12 kreisisaadikut, 2 kassasaadikut, maanõuniku( Saaremaal seda ei olnud). Liivimaa maapäevast võtsid osa kõik aadlimatriklisse kantud aadlikud. Sellest võisid osa võtta ka muud isikud, kuid need ei arutanud seisuslikke küsimusi. Istungid iga 3-e aasta järgi, erines Eestimaa omast maksukorralduselt. Saare- ja Muhumaa maapäev sarnanes eelnevatega. Ta nimetas ametisse maamarssali rüütelkonna huvide kaitsjad ja
annaabi.ee 
