4) Inglased ümber Aasia Põhja Jäämere kaudu, Novaja Semjast kaugemale ei jõuta. Inglased pm avastavad Venemaa ja seal peituvad võimalused. Saavad enda kätte kogu Vene kaubanduse(tol ajal Ivan Julm võimul). 6) Kelle või millega ja mis sündmusega on seotud Vasaloppet? Aadlik Gustav Vasaga, kes põgenes Rootsi, Taani ja Norra (Kalmari unioon), eelkõige Christian II eest, keda aadlikkond pidas türanniks. Christian II kutsus kokku Rootsi aristokraatia ja lasi kõik maha tappa (Stockholmi veresaun). Vasa otsis liitlasi Mora meeste hulgast, kuid edutult. Seejärel jätkas ta põgenemist Norra poole, kui ükshetk jõudsid talle suuskadel järele meelt muutnud Mora vennad. 1523. aastal krooniti Gustav I Vasa kuningaks, Taani Christian II kukutati ning Kalmari unioon saadeti laiali.
Kui mees, keda süüdistati mõrvas, läks ise võitlema ja suri, oli see eriti halb tema sugulastele, sest nüüd nad pidi ikkagi maksma mõrva eest trahvi (kui see oli tõendatud). Nii ordaale kui duelle peeti Jumala või Jumalate otsustamiseks. See arvamus arvatavasti pärineb paganlikest aegadest. Kuid siiski neid võimalusi Frangi valitsejad ei keelanud, vaid need kehtisid ka hilisematel sajanditel. Isegi kristlik Frangi aadlikkond mõnikord võitles duellides oma konfliktide lahendamiseks ning Friisias kontrolliti keeva vee ordaali tulemusi kirikus (Need ja mitmed muud näited Algra, 2000) 2.4. Mehed ja naised Lex Frisionum väidab selgesõnaliselt, et trahv naise tapmise eest on täpselt sama, mis samas staatuses mehe eest (Add. V:1). See on erakordne, sest 11
kuningas, samuti eluaegne amet ja samuti kas poola või leedu aadlikud. Starostid ei allunud mitte vaievootidele vaid otse riia asehaldurile ja tema vahendusel poola kuningale, ja need olid need kes haldushaldurid. Endistele vasallidele , reserveeritud üsna olulised õigused, mis tulenesid sellest samas lepinguga kaasaskäinud Sigismund II Augusti privileegidega.Nende hulgas oli oluline ennekõike see et vana-liivimaal säilis senine saksa õigussüsteem ja siisnne aadlikkond kes omas rolli asjade juhtimistel , küll hakkasid kooskäima üleväina hertsogkonnad aadlimaapäevad. Maapäev poolapäeraselt Seimik., kohaliku aadli esindajatest koosnes. Lisaks aadlile võisid saata seinikule oma esindajad ka suuremad linnad.Riia, võnnu ,pärnu ja tartu. Seimikud vüiasid arutada kõikide küsimuste üle mida kuningas oli esitanud seimikule, seimikud said arutada ka kohapealseid probleeme ja teha lahendamiseks kuningale ja üleriiklikule seimile ettepanekuid