SAMBA JA PEASTAABI KAARHOONEGA ANDREI VORONIHHIN. KAASANI PEAKIRIK PETERBURIS. KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR SAKSAMAAL. KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR SAKSAMAAL · Saksa kõige tähtsam arhitekt oli Karl Friedrich Schinkel KARL FRIEDRICH SCHINKEL. TEATRIHOONE BERLIINIS. KLASSITSISM EESTIS KLASSITSISM EESTIS · Hooned ei ole nii uhked nagu Peterburis, kuid ka siinsel klassitsismil on oma võlu. · Hooned on tagasihoidlikumad. · Klassitsistlikus stiilis on palju mõisahooneid. LOSS JA AADLIELAMUD TOOMPEALT. NIKOLAI KIRIK TALLINNAS, VÕRU JA VALGA KIRIK. TARTU RAEKODA. JOHANN WILHELM KRAUSE. TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI PEAHOONE 1802. RIISIPERE MÕIS. KASSITSISTLIK SKULPTUUR. KLASSITSISTLIK SKULPTUUR · Skulptuur täielikult sõltuv antiikeeskujudest · Materjaliks marmor. · Lemmikteemadeks antiikmütoloogia ja allegooria. · Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. · Detailidest hoiduti TUNTUMAD SKULPTORID
Valge Maja Washingtonis (1792-1800). W. Thornton. Kapitoolium Washingtonis (USA Kongressi hoone1793-1827). Thomas Jefferson. Virginia ülikooli hoone USA-s. (Üleval panoraamvaade Virginiale) Virginia ülikooli hoone (interjöör) USA-s (1819). Klassitsistlik arhitektuur Saksamaal. Karl Friedrich Schinkel. Teatrihoone Berliinis. K.F. Schinkel. Muuseumihoone Berliinis. Brandenburgi väravad Berliinis (1791). Klassitsism Eestis 1780-1850 Loss ja aadlielamud Toompealt. Stenbocki maja Toompeal. Nikolai kirik Vene tn. Tallinnas, Võru ja Valga kirik. Tartu raekoja plats (parempoolne aadlielamu 1793). Tartu raekoda. Tartu Kivisild (1774-1784). Johann Wilhelm Krause. Tartu Riikliku Ülikooli peahoone 1802. Gustav II Adolfi kuju, Tartu Ülikooli fassaad. Riisipere mõis. Kernu mõis. Saku mõis Harjumaal. Roosna-Alliku mõis Järvamaal (1786). Anija ja Pirgu mõisad Harjumaal. Kolga mõis Harjumaal, Lihula mõis Läänemaal (1820)
linnast välja, Walter – vara-klassitsistlikus stiilis Tartu Raekoda mingid insenerid ehitasid Tartu kivisilla J.W. Krause – Tartu Ülikooli peahoone, ülikoolile eraldati Toomemägi, 1802 Tartu Ülikool taasavati, esimeseks rektoriks sai Barrot (vms), ülikooli peahoone valmis 1809, peahoone ehitati Maarja kiriku koha peale, lisaks Tartu Ülikoolile tegi vana anatoomikumi,tähetorni ja Toome varemetesse raamatukogu, terve rea hooneid Tartu kesklinna(aadlielamud), hakati Toomemäge välja kujundama pargiks Geist ja Kranhals – kaubahoov Tartus Engler – siirdus 1815 aastal Helsingisse, suur osa Helsingi kesklinnast oli tema projekteeritud MAAL Prantsusma - Jacques-Louis David – tema maali iseloomustas range ülesehitus, skulpturaalsed poosid, äärmine lineaarsus, mütoloogia, ajalugu, koloriidi vastu huvi ei tuntud, 1805-1807 6,1 m kõrge ja 9,31 m lai Napoleoni keisriks kroonimine, oli hinnatud portretist
aja templid keset põldusid ja teed ääres. Palmse mõisa omanik von Pahlen tõi oma kodumõisa taastamisse kaasa toonase arhitektuuri armastuse puhaste vormide ja palladionistliku sümmeetria vastu. Mõisast üleüldse sai utoopiakujund. Kujunes Balti mõisale omane skeem, mille keskel oli härrastemaja idealiseeritud kuju, mille kinnituseks on Saare, Elistvere ja Luua mõisad. Püsisid Rootsi ajast pärinevad ehitustüübid ja vormid. Vana kombe kohaselt olid tollased aadlielamud laotud üles tahutud palkidest, värvitud mustaks või rootsipunaseks, kaunistatud siniste räästakarniiside ja valgeks lubjatud korstnapiipudega. Põltsamaa lossist sai taastamise käigus eestlasliku rokokoo hea stiilinäide. 1966. aastal mõisahoone saalis don Quijote teemaliste seinamaalide alt paljastunud maalingud kannavad tuntavalt Rousseau ,,Tagasi loodusesse" loosungit. Ka siin on kasutatud stseene ,,Metamorfoosidest". Toompea
annaabi.ee 
