Väga levinud oli värviline graafika. Suur erinevus valitses õukondliku ja rahvaliku graafika vahel. Esimeses armastati kõike seda, mida maalikunstiski kiindumus pikantsete stseenide vastu viis mõnikord avaliku erootika ja isegi pornograafiani. Graafikud omandasid virtuoossuse uhkete tualettide, interjööride ja ka maastiku täpseks edasiandmiseks must- valge tehnikas. Rahvalik graafika kujutas maastikke ja zanristseene, mis olid sageli moraliseerivad, didaktilised ja aadellikku elulaadi kritiseerivad. Sellise graafika suurmeistriks oli inglane WILLIAM HOGARTH (1697-1764). Hogarth oli satiirik ka maalijana. Ta esitas oma ühiskonnakriitikat sarjades, mida oli võimalik lugeda nagu õpetlikku jutustust. Tema kuulsaim sari on ,,Moodne abielu", mis tahab näidata, et vaid kasuahnuse ajel, ilma armastuseta sõlmitud abielu viib hukatusse. ROKOKOO kunstnikud (õp. materjal ,,barokk 2" lõpp) Itaalia rokokoo 1 Giovanni Battista Tiepolo 1696-1770
kaupmehed, ettevõtjad. Linnast saab põlisvaldus, mida valitseja pärandab edasi. Firenzes Medicid. Väljaspool Itaaliat valitses linna linnanõukogu ehk raad ehk magistriaat. Raeamet oli auamet, sest palka ei makstud ja kulutusi pidi kandma ka omast taskust. Raeametnikud olid maahärra ametnikud, jõukaks saanud kaupmehed, minestraalid. Bürgermeister ehk meer ehk linnapea. Raad nii täidesaatev võim kui kohtuvõim. 18 Linna patritsiaat hakkab jäljendama aadellikku elustiili. Võetakse üle turniirid, gildid (klubid). Linna toimise alus linnaõigus. Linnaõiguse pidi andma maahärra. Linnaõigus on alguse saanud erilistest privileegidest, mida 10. - 11. sajandil jagati kaupmeestele (kaitse, liikumisvabadus), millest arenes õigusnormide kogu (kaupmeeste õigus), mis reguleeris turul käitumist jne. Linnaõigus kehtestab õigused/normid territoriaalsel alal ehk linna piirides. Õigust mõistetakse linnapiiride ulatuses.
annaabi.ee 
