Üheks suunaks tõeliste levellerite hulgas oli digerite liikumine. 1649. aasta kevadel asus mõnikümmend digerit Surrey krahvkonnas St. George'i künkal labidatega üles harima jäätmaad. Nad tahtsid luua kehvikute koloonia, mis 3 tugineks ühisele tööle ja saaduste kasutamisele. Korduva sõjaväe sekkumisega suudeti sellele liikumisele siiski lõpp teha 1650. aastal. Kodanikkond on jagunenud uueks ja vanaks aadelkonnaks. James oli inglastele võõras, pidas end ainuvalitsejaks, parlamendile oli ta vastumeelt, tekkisid tüliküsimused kuninga ja parlamendi vahel. Pärast Jamesi saab valitsejaks tema poeg Charles (1625), kelle valitsemaisjaal oli monarhi ja parlamendi tugev vastuseis, mille põhjuseks oli raha. Vastuolu läks nii teravaks, et aastatel 1629-1640 parlamenti püsivalt ei moodustata, ta kutsustakse kokku ja saadetakse jälle laiali, selline olukord toob omakorda kaasa rahutusi elanikkonna hulgas
aastani. Tähtsaim oli suurvürst (resideerus kuni 12. sajandi keskpaigani Kiievis, seejärel Vladimiris, alates 14. sajandist Moskvas), kellel tavaliselt oli mitu poega. Pojad said valitsemiseks igaüks oma territooriumi (Turov, Polotsk, Tsernigov, Volõõnia jne), mille järel aga sageli hakkasid omavahel ja suurvürstiga sõdima ning tihtipeale hukkusid. Ellujäänud vürstid ja nende sõjapealikud kujunesid Venemaa ühendamisel aadelkonnaks, tähtsaimad aadlikud olid bojaarid. Suurvürsti ja hiljem tsaarivõim kujunes alates 14. sajandist aga absoluutseks isevalitsuseks. Järgnevalt Rjuriku dünastia pealiiiniks kujunenud liikmed, isale järgneb siin nimekirjas poeg (tegemist ei ole alati suurvürstiga, enamasti pole nad ka vanimad pojad). Esimene lahter on nimi, teine on eluaastad, kolmas on tema tegevus: Igor (Ingvar) srn. u. 945 Kiievi vürst, varjaag, sõdis Bütsantsiga. Svjatoslav srn
annaabi.ee 
