leppima. Teiselt poolt jääb aadelkonnast mulje kui välistest kombetäitjatest: jumalateenistusest olulisem on see, kes ja kuidas istub jne. Ega kirikus magaminegi näita tegelast positiivsest küljest. Proua von Samson marsib ka kümme aastat hiljem kirikust välja (abikaasata, sest see on juba surnud), kui Jakob ja Eeva aadlipingis istet võtavad, ent seekord jäävad teised härrased kohale (lk 162). See on aadelkonnas toimunud meelemuutuse ilmekas näide: ülikonservatiivseks peetud aadelkondki on võimeline muutuma. Episoodiline tegelane on ka krahv Lieven, kellest kirjutab Jakob seoses Timo venna Georgi jutustusega. Jakob annab edasi Georgilt kuuldu (s.t Georgi iseloomustuse): Lievenil on kollakas hobuselõust ja õukonnanaeratuse mask (lk 154). C. Hasselblatt on tähelepanu juhtinud asjaolule, et Kross kasutab aadlike võrdlusena sageli hobust.Lisaks rohmakale välimusele on Lieven ka keerutaja ja salgaja. Ta on vahaste kätega äraneetud patu- ja nutukott, vana narr (lk 155)
Teiselt poolt jääb aadelkonnast mulje kui välistest kombetäitjatest: jumalateenistusest olulisem on see, kes ja kuidas istub jne. Ega kirikus magaminegi näita tegelast positiivsest küljest. Proua von Samson marsib ka kümme aastat hiljem kirikust välja (abikaasata, sest see on juba surnud), kui Jakob ja Eeva aadlipingis istet võtavad, ent seekord jäävad teised härrased kohale (lk 162). See on aadelkonnas toimunud meelemuutuse ilmekas näide: ülikonservatiivseks peetud aadelkondki on võimeline muutuma. Episoodiline tegelane on ka krahv Lieven, kellest kirjutab Jakob seoses Timo venna Georgi jutustusega. Jakob annab edasi Georgilt kuuldu (s.t Georgi iseloomustuse): Lievenil on kollakas hobuselõust ja õukonnanaeratuse mask (lk 154). C. Hasselblatt on tähelepanu juhtinud asjaolule, et Kross kasutab aadlike võrdlusena sageli hobust.Lisaks rohmakale välimusele on Lieven ka keerutaja ja salgaja. Ta on vahaste kätega äraneetud patu- ja nutukott, vana narr (lk 155)
Teiselt poolt jääb aadelkonnast mulje kui välistest kombetäitjatest: jumalateenistusest olulisem on see, kes ja kuidas istub jne. Ega kirikus magaminegi näita tegelast positiivsest küljest. Proua von Samson marsib ka kümme aastat hiljem kirikust välja (abikaasata, sest see on juba surnud), kui Jakob ja Eeva aadlipingis istet võtavad, ent seekord jäävad teised härrased kohale (lk 162). See on aadelkonnas toimunud meelemuutuse ilmekas näide: ülikonservatiivseks peetud aadelkondki on võimeline muutuma. Episoodiline tegelane on ka krahv Lieven, kellest kirjutab Jakob seoses Timo venna Georgi jutustusega. Jakob annab edasi Georgilt kuuldu (s.t Georgi iseloomustuse): Lievenil on kollakas hobuselõust ja õukonnanaeratuse mask (lk 154). C. Hasselblatt on tähelepanu juhtinud asjaolule, et Kross kasutab aadlike võrdlusena sageli hobust.Lisaks rohmakale välimusele on Lieven ka keerutaja ja salgaja. Ta on vahaste kätega äraneetud patu- ja nutukott, vana narr (lk 155)
annaabi.ee 
