Rüütlid ja Eestimaa rüütelkond Eestimaa rüütelkond moodustati 1584. aastal Harju, Viru ja Järvamaa kreisi aadelkondadest. Samal aastal võeti Eestimaa rüütelkonda vastu Läänemaa aadelkond ning neile laienesid samad privileegid. Liivi sõja ajal 4. juuni 6. juuni 1561. aastal andis Eestimaa aadelkond ustavusvande Rootsi kuningas Erik XIV-le. Ustavusvande leping on aluseks 1584. aastal Eestimaa rüütelkonna Estländische Ritterschaft moodustamiseks koos sellest tulenevate õiguste ja privileegidega. Rüütelkonna loomise peamiseks initsiaatoriks oli Pontus de la Gardie.
Aastal 1584 kujundati neljast Põhja-Eesti maakonnast (kreisist) Harju, Viru, Järva ja Läänemaast Eestimaa vürstkond, kuid see pole kunagi olnud haldusüksuse nimi. 16. sajandi lõpus võeti kasutusele Eestimaa kubermangu, kui haldusüksuse nimi. Esimene kuberner Lars Ivarsson Fleming määrati Rootsi poolt vallutatud aladele juba 1561. aastal. 1561. aastal Rootsi kuninga poolt kinnitatud seaduste alusel, moodustati 1584. aastal Harju, Viru, Järva ja Läänemaa kreisi aadelkondadest Eestimaa rüütelkond koos oma õiguste ja privileegidega, kellest sai Eesti kubermangus tegelik võimukandja. Rüütelkond teostas võimu kubermangus Maapäeva (Landtag) otsute kaudu, kuni 1917. aastani. 17. sajandi esimesel poolel kasutati kõnekeeles Eestimaa kubermangu, kui haldusüksuse kohta Eestimaa vürstkonna hiljem Eestimaa hertsogkonna nimetust, mis tulenes Rootsi kuninga tiitlistikus olnud Eestimaa hertsogi tiitlist.
annaabi.ee 
