Rahvaarv o n ming is piirko nnas e lavate inime s te arv. Eris tataks e te g e likku rahvaarvu (de fac to ) ja s inna juriidilis e lt kuuluvat e hk alalis t rahvaarvu (de jure ) Rahvas tiku kujune mis t mõ jutavad ko lm pe amis t pro ts e s s i o n s ündimus , s ure mus ja ränne e hk inime s te e luko ha vahe tus e d. Lo o mulik iive o n s ünni-ja s urmajuhtumite vahe . Rände s aldo o n antud piirko nda mujalt s aabunute ja mujale lahkunute vahe . Ko g uiive s aadaks e lo o muliku iibe ja rände s aldo s ummana s e e näitab rahvaarvu muutumis t antud piirko nnas . 15 Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Aas ta jo o ks ul s ünnib maailmas üle 130 miljo ni laps e Üg as minutis üle 250 laps e S ündimus t ja s ure mus t mõ jutavad mitme d te g urid, mis e rine vad riig iti ja muutuvad ajas 16 SÜNDIMUST MÕJUTAVAD:
järjes tu s ek s . Tuntui mad näited ranged võrratus ed erinevate l arvuhulkadel < K ontrollime antirefl eks iivs us : üks kõik mi llis e a korral ei kehti a< a trans itiivs us a< b j a b< c järeldub a< c J ärj es tus relats ioonid eks on ka mi tterang e s is alduvus j a range s is alduvus , s amut i leks ikograafil ine järj es tus . M itterange järj es tus e kuj uta mis eks kas utataks e ka Has s e d iagram m i , mis s aadaks e relats iooni graafis t järgmis t e lihts us tus tega: - G raafis t eema ldat aks e kõik s ilmus ed (refleks iivs us e tõttu tuleks s ilmus lis ada iga tipu j uurde) - G raafis t eema ldat aks e kõik kaared, mi lle olemas olu järeldub trans itiivs us es t (kui tipus t a on kaar tippu b ja s ealt kaar tippu c, s iis tipus t a tippu c ots ekaart ei kas utata) - G raafi tipud korraldataks e nii et kaared on suunatud ülalt alla j a j äetaks e
järjes tu s ek s . Tuntui mad näited ranged võrratus ed erinevate l arvuhulkadel < K ontrollime antirefl eks iivs us : üks kõik mi llis e a korral ei kehti a< a trans itiivs us a< b j a b< c järeldub a< c J ärj es tus relats ioonid eks on ka mi tterang e s is alduvus j a range s is alduvus , s amut i leks ikograafil ine järj es tus . M itterange järj es tus e kuj uta mis eks kas utataks e ka Has s e d iagram m i , mis s aadaks e relats iooni graafis t järgmis t e lihts us tus tega: - G raafis t eema ldat aks e kõik s ilmus ed (refleks iivs us e tõttu tuleks s ilmus lis ada iga tipu j uurde) - G raafis t eema ldat aks e kõik kaared, mi lle olemas olu järeldub trans itiivs us es t (kui tipus t a on kaar tippu b ja s ealt kaar tippu c, s iis tipus t a tippu c ots ekaart ei kas utata) - G raafi tipud korraldataks e nii et kaared on suunatud ülalt alla j a j äetaks e
annaabi.ee 
