Kahjuks jõudsid sa seda lugeda. Enda eest ei saa põgeneda." ,,Kui koomast ärkad, ei mäleta sa enam midagi." Karina sai teada, et surnud mees aida taga oli Joel, kes tegeles spiidi transpordiga ja kelle käest raha kaduma läks. Aap oli tegelikult Karina vend Anari ja lebas haigla teises osakonnas. Ta oli saanud kellegi teise neeru eelmisel päeval, sest vigastuse tõttu Karinat opereerida ei saanudki. Kui Anari väga väike oli, kutsus Karina teda Aabuks, ütles ema. Anari sai 25-a. noormehe neeru, kes oli kukkunud. Pärt tõi koti haiglasse, aga Karina ju ei mäletanud teda enam. Ta luges ajalehest, et noor 25-a. ratastoolis mees hüppas katuselt alla ja sai surma...Tegu oli teatud satanistliku teooriaga, mille järgi inimene on kurja võimu abiga võimeline lendama. ,,See oli tema ainuke võimalus vabaks saada," teadis Karina, aga ei suutnud rohkem meenutada. Karina ja venna suhted on paranenud
viib parve kaldast eemale. Karina libiseb parvelt vette ning upub. Ühel hetkel ärkab Karina haiglas, tema kõrval seisab Marius, kes rääkis talle et Karina oli Tartu bussijaamas kukkunud ja pea nii õnnetult ära löönud, et on sellest hetkest peale koomas olnud. Anari oli saanud omale neeru kelleltki noorelt 25 aastaselt mehelt , kes kukkus katuselt . Aap oli olnud Karina väike vend Anari ning kui Karina väike oli ei osanud ta Anari nime öelda ning kutsus teda Aabuks. Mulle see raamat meeldis kuna selles oli palju põnevust, õudu ja samas ka hoolimist ning heasoovlikust.
maha ja vajub vee alla. Nüüd kui Karina silmad avab leiab ta ennast haiglast, ema on nutetud näoga Karina kõrval ja räägib, et Karina kaotas teadvuse bussijaamas komistamise tõttu ja seetõttu ei saanud operatsioonile minna, Karina vennale Anarile oli aga siseorgan leitud ja ta oli nüüd terve. Karinal on mälus üks suur must auk, ta ei mäleta juhtnunust enam mitte midagi. See kõik oli olnud üks suur unenägu. Hiljem saab Karina aga teada, et oli kunagi väiksena oma venda Anarit Aabuks kutsunud ja haiglast öeldakse, et keegi poiss koeraga oli Karina musta koti haiglasse toodunud. Karina nagu mäletaks midagi, aga tegelikult ei mäleta ka. Ajalehes jääb talle silma mingi ratastoolis mehe enesetapp, suureks mõistatuseks jääb kuidas ratastoolis mees üldse katusele sai. Jälle tahaks Karina midagi mäletada aga ta ei mäleta. Oma ema, isa ja vennaga hakkab Karina hästi läbi saama ja saab aru, et temast ikka tõeliselt hoolitakse, ennem ta lihtsalt ei näinud seda.
annaabi.ee 
