Kasutusele võeti neumad ja 11. saj alguses Guido Arezzost poolt noodijooned. Sama mees arendas välja ka tähtnimetuste kõrvale ka 2 silnimed, mis olid võetud kaitsepühak Johannese auks loodud hümni esimesest salmist (ut-re-mi-fa-sol- la). 12. saj ilmusid neumadele kandilised noodipead. 9-12. saj muutus kirikulaulu suuline traditsioon aegamisi kirjalikuks ja tekkis loomingumeetod troop- traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. I aaastatuhande lõpul sündis pikkadest troopidest dialoogid, milles sündis liturgiline draama. Keskaegne ilmalik laul Esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks olid goljaarid ehk vagandid-rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimlikud. Suurim vagandiluule kogu on „Carmina Burana“. Kõige enam on sälilinud rüütlilaule ja neid esitasid trubaduurid(laulikud Lõuna-Prantsusmaal) ja truväärid(laulikud Põhja- Prantsusmaal). Saksamaal oli nende nimeks minnensingerid
Marduki preestrite vastuseisu. Babüloonia langes Pärsia kuninga Kyrose rünnaku ohvriks, Babüloonia väed purustati ja aastal 539 langes riik Pärsia võimu alla. EGIPTUS Eeldünastiline periood (u 5000 3000) V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Järgneval perioodil (V IV aastatuhandel) domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vähedifferentseeritud põlluharijateasulad. IV aastatuhande teisel poolel algas ulatuslikum vasekasutus. Aaastatuhande viimastel sajanditel (u 3300 3000) ilmusid ülem-Egiptuses (eriti Hierakonpolise ümbruses) esimesed monumentaalehitised (valitsejate residentsid või pühamud), ülikuhauad ja valitsejakujutised (tuntuimad nn. Skorpioni-valitsuskepil ja Narmeri paletil: u 3200 - 3100). Samast ajast pärinevad varaseimed tõendid kujunemisjärgus hieroglüüfkirjast. Varadünastiline periood (1. 2. dünastia) u 3100 2680
annaabi.ee 
