nende elupaikades, ning neil on kujunenud isikupärane keha,mille järgi on võimalik omavahel kalu eristada. Kasutatud kirjandus: E. Pihu ; ,,Meie kalad olelusvõitluses" ;Zero Gravity OÜ kirjastus ,,Kalastaja Raamat"; Tallinn 2006; lk 42-47. E. Pihu; ,,Matk kalariiki"; Valgus; Tallinn 1987; lk 27-35. I. Pravdin; ,,Jutustus kalade elust" ;Kirjastus Eesti Raamat; Tallinn 1965; lk 176-183, 12-25. www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt http://www.arkive.org/media/AA/AA81F1AE-E4D2-4C7A-AD44-2C2C2A6F5CE2/Presentation http://mangukoobas.lahendus.ee/media_files/210865l.JPG http://static.panoramio.com/photos/original/9540319.jpg http://farm1.static.flickr.com/53/154089029_95c5d92e89.jpg http://galerii.matefus.pri.ee/loomad/target3.html http://www.zasavica.org.yu/fotke/fauna/photos/04.jpg http://www.husohuso.co.uk/wp-content/uploads/2009/02/huso-huso-sturgeon.jpg http://media.photobucket.com/image/arapaima/bpyun/larry.jpg http://www.planetcatfish
Teised torpeedolaadsed kalad- väärislõhed, makerllased- on samuti suurepäerased ujujad. Hästi ja suurtele kaugustele ujuvad usja või maduja kehakujuga kalad ( silmud, angerjad) , tehes kehaga looklevaid liigutusi. Vähem on kiireks ujumiseks kohastunud põhja läheduses elavad, niinimetatud bentilised kalad, kelle keha on lame (railised) või külgedelt kokku litsutud( lestalased). Pilt 1. Ogahai ehk merikoger.(Squalus acanthias) ( http://www.arkive.org/media/AA/AA81F1AE-E4D2-4C7A-AD44- 2C2C2A6F5CE2/Presentation.Large/Spinydogfishswimmingamongstweed.jpg) Värtnakujulise kehaga kerakala puhub end hädaohu korral õhku niivõrd täis, et muutub kera või põiesarnaseks. Sellises olekus ta jääb veepinnale, olles pöördunud kõhuga ülespoole, tema keha ogad tõusevad püsti nagu siilil ning on kindlaks kaitseks vaenlaste vastu. Ja ka sellele irevile aetud teravate lõugadega hernehirmutise kohutav välimus ajab kallaletungijaile hirmu peale
annaabi.ee 
