Failide nimed on suhteliselt vabalt valitavad. Suur- ja väiketähtedel tehakse vahet, st. failid `maja.bmp' ja `MAJA.bmp' on erinevad failid. Punktiga algavad nimed on peidetud. Puudub faili laiendi mõiste, punktid on samuti nime osa. Nimede sees tuleb hoiduda märkidest: &;|*?`"'[]()$<>{}%!#@ Lisaks failidele võivad kataloogis olla veel viidad (link) teistele failidele. Kataloogide eraldajaks faili täisnimes on kaldkriips '/', näiteks: /home/htg/a5/a5marge/referaadid.doc.1 Samuti puudub kettaseadmemõiste kõik failid asuvad ühises puus. Faili täisnimi algab alati kaldkriipsuga, mis tähistab juurkataloogi. Failide juurdepääsuõigused Teine tähtis mõõde Ubuntu failisüsteemis sisaldab endas infot selle kohta, kas faili on lubatud lugeda (read, r), kas faili tohib muudatusi salvestada ja kustututada (write, w) ning kas seda faili tohib käivitada ja otsida (execute, x). Need kolm õigust määratakse iga taseme jaoks
Failide nimed on suhteliselt vabalt valitavad. Suur- ja väiketähtedel tehakse vahet, st. failid `maja.bmp' ja `MAJA.bmp' on erinevad failid. Punktiga algavad nimed on peidetud. Puudub faili laiendi mõiste, punktid on samuti nime osa. Nimede sees tuleb hoiduda märkidest: &;|*?`"'[]()$<>{}%!#@ Lisaks failidele võivad kataloogis olla veel viidad (link) teistele failidele. Kataloogide eraldajaks faili täisnimes on kaldkriips '/', näiteks: /home/htg/a5/a5marge/referaadid.doc.1 Samuti puudub kettaseadmemõiste kõik failid asuvad ühises puus. Faili täisnimi algab alati kaldkriipsuga, mis tähistab juurkataloogi. Failide juurdepääsuõigused Teine tähtis mõõde UNIX'i failisüsteemis sisaldab endas infot selle kohta, kas faili on lubatud lugeda (read, r), kas faili tohib muudatusi salvestada ja kustututada (write, w) ning kas seda faili tohib käivitada ja otsida (execute, x). Need kolm õigust määratakse iga taseme jaoks
annaabi.ee 
