Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust .Jõuühikuks nimetatakse klassikalise mehaanika jarajaks Newtonit.(1N=1kg korda 1m/s) Mis on resutantjõud ja kuidas see saavutatakse? Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis võib asendada selle ühe jõuga, mille mõju on sama kui kõikide mõju kokku. Teisesõnaga jõudude vektorsumma. Kui keha resultatjõud võrdub nullliga siis keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt Newtoni kolmas seadus a1m1= A2m2 a1m1=- a2m2 F1=-F2 Kaks keha mõjutavad teineteist absouluutväärtuselt võrdsete, kuid vastassuunaliste jõududega. Nt. Laud mõjutab sind sama jõuga millega sina mõjutad lauda. Jõud on alati olemuselt ühesugused ehk siis ühte liiki(kas mõlemad elastsusjõud, või siis muud jõud)
Kui kaugele oleks veoauto libisenud ilma koormata, kui tühja veoauto mass on 5t? Eeldada, et rehvide ja teepinna vaheline hõõrdejõud jääb samaks. Koormaga veoauto mass m1 = 7t = 7000kg . Tühja veoauto mass m2 = 5t = 5000kg . Pidurdusmaa pikkus koormaga veoauto korral s1 = 42m . Pidurdusmaa pikkus tühja veoauto korral s2 = ? Lahendus Kui eeldada, et rehvide ja teepinna vaheline hõõrdejõud jääb samaks, siis Newtoni II seadusest Fh = a1m1 Fh = a2 m2 a1m1 = a2 m2 m1 a2 = a1 m2 v 2 - v02 Järgnevalt kasutame kiirenduse, alg- ja lõppkiiruse ning teepikkuse vahelist seost a = .
Olgu L() = ; L() = L(xT) = L(x11 + ... + xnn) = L(x11) + ... + L(xnn) = x1L(1) + ... + xnL(n) = xT * L() L() on teada, kui on teada L() ehk lineaarne kujutus L on täielikult määratud baasivektorite 1, ..., n kujutustega L(1), ..., L(n) L(1) = (a11; ...; am1); ...; L(n) = (a1n; ...; amn) A = ||aij|| = maatriks (a11 ... a1n; ...; an1 ... amn) - L on määratud selle maatriksiga; lineaarse kujutuse maatriks maatriksi kujul: L() = maatriks(L(1); ...; L(n)) = maatriks(a111 + ... + am1m; ...; a1m1 + ... + ammm) = maatriks(a11 ... am1; a1m ... amm)* = AT yT = = L() = L(xT) = xT * L() = xTAT => yT = xTAT = (Ax)T => y = Ax - lineaarse kujutuse koordinaatkuju 37. Ortogonaalteisenduse defnitsioon. Ortogonaalteisenduse seos vektori pikkusega ja vektorite vahelise nurgaga. Ortogonaalteisenduse maatriks. Ortogonaalmaatriksi defnitsioon. Tarvilik ja piisav tingimus selleks, et ruutmaatriks oleks ortogonaalmaatriks (kõik tõestustega).
annaabi.ee 
