x x + x + x x + x - x 2 cos sin 2 2 sin x / 2 x = lim x->0cos(x+ x/2) lim x->0 x / 2 = x=0 cosx*1 =cosx 16.Kõrgemat järku tuletised Y=f(x)-dif-v-> y'=lim x->0 y/ x-y'=y'(x)-f-n! *(y')'=y'' II järku tuletis *(y'')'=y''' III järku tuletis *(y(n-1))'=yn NB! Y=sinx; y=cosx; y=e', y=P3(x)=a0x3+a1x2+a2x+a3 *y=sinx, y'=cosx=sin(x+ /2), y''=-sinx=cos(x+ /2)=sin(x+2 /2); yn=(sinx)n=sin(x+n /2) 17. f-ni diferentsiaal Y=f(x)-> y'=f'(x)= lim x->0 y/ x=>dif-v(hulgas D=(a;b)-> y/ x=y'+ n| x=> y=y' x+ n x; y-f-ni muut; y' x-f-ni diferentsiaal; n x- kõrgemat järku lõpmata väikesed suurused. *Def F-ni diferentsiaaliks nim f-ni muudu peaosa. Nt dy=y' x; y=x, y'=x'=1 dy= y' x=1 x=dx=> dy= y'dx. *Argumendi enda dif on võrdne argumendi enda dif-ga: y'=dy/dx.*Dif geom. Tõlgendus:JOONIS
paralleelsete lõikejoonte abil pooleks. Lisaformaadid moodustatakse põhiformaatide lühema serva täiskordse suurendamisega. Lisaformaadi tähiseks kujuneb vastava põhiformaadi tähis koos tema lühema külje kordajaga. Näiteks: A4x3 (297x630 mm);A4x4 (297x841 mm) kuni A4x9 (297x1892 mm) A3x3 (420x891 mm); A3x4 (420x1189 mm) kuni A3x7 (420x2080 mm) A2x3 (594x1261 mm); A2x4 (594x1682 mm); A2x5 (594x2102 mm) A1x3 (841x1783 mm); A1x4 (841x2378 mm) A0x2 (1189x1682 mm); A0x3 (1189x2523 mm) Kustutuskumm Kustutuskumm on töökõlblik siis kui ta on pehme, ei kraabi ega libise paberil, eemaldab grafiiti ning ei määri paberit. Liigseid pliiatsijooni on otstarbekas maha kustutada läbi õhukese kustutusplaadi avade või pilude. Joonlaud Sirgjoonte tõmbamiseks kasutatakse põhiliselt joonlaudu, kuid ka kolmnurki. Joonlaud peab olema sirge ning ilma täketeta. Mõõtjoonlaud on eriti täpse skaalaga ning seda kasutatakse pikkuste ülekandmiseks