Süsteemi kirjeldus Juhi ja kõrvalistuja turvapadjad on standardvarustuses. 1998: valikulised eesmised turvapadjad. 1998 : standardvarustusse paigaldatud eesmised külgturvapadjad. 1999 : valikulised täispuhutavad kardinad. Turvapadja asukohad, mis on tähistatud kirjaga "Turvapadi". Külgrõhurandurid on eraldi paigaldatud. SRS juhtimismoodul on eraldi paigaldatud. Pürotehnilised eelpingutid, mis on paigaldatud esi- ja välimiste tagaistmete turvavöödele. Tähtis meelespidada Inimeste vigastuste vältimiseks peab kõikide turvapatjade laienduspind jääma selgeks. Roolirulli spiraalkaabel on piiratud pöörleva liikumisega. Rooliseadme lahtiühendamiseks tsentraliseerige rooli. Kahjustuste vältimiseks veenduge, et rool ja spiraalkaabel EI OLE pööratud enne ümberpaigutamist või selle ajal. Turvapadja ja täispuhutavaid kardinaid saab deaktiveerida diagnostiliste seadmete abil. Tagumise lapseistme kasutamisel peab esiistme turvapadi olema deaktiveeri...
Turvaseadised Hans Erik Vissor AHS14 · Turvakardin · Turvatool · Tagurduskaamera · Turvavööd · Turvapadjad · ABS ja veojõukontroll (VSA) Erinevad turvaseadised · Turvapatju on erinevatel kujudel ja suurustel. Näiteks armatuuri sees, roolis, istmetes, rooli all, uksepolstrites ja kapoti all jalakäijale. Turvapadjad · Turvavöösid on erinevaid ja neist kõige levinum on selline süsteem. Turvavööd · Asuvad nad mõlema poole A B ja C piilarite sees. Turvakardin · Kui turvatool on õieti seadistatud siis ta kaitseb last väga edukalt. Osadele autodele on ta juba tehasest istmesse ehitatud. Turvatool · Tagurdamisel ja parkimisel väga suur abimees. Tagurduskaamera · ABS aitab pidurdamisel suuresti kaasa sellega, et ei lase rattaid plokki. · Veojõukontroll ei lase auto rattal ringi käia. ABS ja veojõukontroll(VSA) · Võta akult klemmid maha ja oota mõni minut kuni kondensaatorid ka ...
Veiko Karu Kehtna Majandus ja Tehnoloogiakool Turvaseadised AT-41 LASTE TURVATOOLID Kehtna 2011 SISUKORD Sissejuhatus Laste turvatoolid on spetsiaalselt valmistatud ja kujundatud selleks,et lapsi kaitsta vigastuste või surma eest avarii korral. Autotootjad võivad laste turvatooli kaasata oma auto disaini(ehk siis kui autot alles paberil joonistatakse kaasatakse ka laste turvatool auto joonisesse koos mõõtmetega),kuid üldiselt on siiski tarbijad need,kes ostavad ja paigaldavad turvatoolid autosse. Paljud religioonid(riigid)nõuavad et vastavalt laste vanusele,kasvule/kaalule oleks ka autos kasutusel vastav turvatool , mis on valitsuse poolt heaks kiidetud .Laste turvatoolid kuuluvad passiivsete turvavarustuse alla ja peab olema korralikult paigaldatud. Ajalugu ...
Turvaseadised 1.Aktiivsed ja passiivsed turvaseadmed 1.1 Aktiivsed turvaseadmed a) ABS pidurisüsteem b) Veojõukontroll c) Stabiilsuskontroll d) Pidurdusjõu jaotussüsteem e) Äkkpidurduse süsteem Lisaks nendele on olemas palju abistavaid aktiivseid turvasüsteeme. Mõned neist on: a) Elektrooniline diferentsiaali lukk b) Parkimisabi c) Püsikiiruse hoidja d) Adaptiivne püsikiiruse hoidja e) Allamäge liikumise abisüsteem (Downhill Assist) f) Ülesmäge sõidu alustamise abisüsteem (Hill Start Assist) g) Elektrooniline käsipidur h) Automaatne käsipidur 1.1.1 ABS pidurisüsteem ABS pidurisüsteem sisaldab nii mehaanilisi kui ka elektroonilisi osi. Selle pidurisüsteemi tööpõhimõtte seisneb selles, et igale rattale paigaldatud elektroonilised andurid mõõdavad iga ratta pöörlemise ning pidurdamisel selle a...
Kaia Kõrge, AT215 Turvaseadised ABS-pidurid Mitteblokeeruvad pidurid kujutavad endast viimase aja olulisemat edasiarendust ohutu liiklemise vallas. Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana. Otsused, mis autojuht peaks langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS-pidurid (inglise keeles Anti-lock Braking System) on tänapäevastel sõidukitel kasutatav pidurdussüsteem, mis ei lase tugeval pidurdamisel piduritel blokeeruda, vaid hoiab elektrooniliselt juhitud hüdraulika abil pidurid selle piiril, tagades rehvide parema haardumise maapinnaga. Esimesed süsteemid töötas välja prantslane Gabriel Voisin 1929. aastal, et lühendada lennukite pidurdusmaad maandumisrajal. Algelised süsteemid olid täielikult mehaanilised ...
ESF meede 1.1. projekt nr 1.0101-0176 ,,Kutseõppeasutuste õppekavade arendus" Õppekavarühm: Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Õppekava "AUTOMAALER" üld- ja põhiõpingute moodulid SELETUSKIRI 1. Õppekava eesmärk Automaalri õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada sellised teoreetilised, praktilised, sotsiaalkultuurilised valmisolekud, et ta suudab: · iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ja oskusi erinevates töösituatsioonides; · planeerida, teostada ja hinnata oma tööd ning kes: · väärtustab oma kutseala ja arendab oma kutseoskusi; · on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; · omab õpi-, analüüsi-, kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskust; · omab suhtlemisoskust ja valmisolekut meeskonnatööks; · tegutseb kliendipõhiselt tööülesannete täitmisel; · oskab kasutada erinevaid teabeallika...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
