Satellidid kaugseire seadmed Kaugseire üheks liikumapanevamaks jõuks oli eeskätt sõjaline huvi, nagu seda on juhtunud paljude tehnikaalade puhul. Inimesi huvitas teada saada vaenlase sõjaväe paigutust tema territooriumil. Juba üleeelmisel sajandil tehti katseid pildistada vaenlase piirkonda fotoaparaatide abil, mis olid kinnitatud tuvide külge. Kaugseire seisis üle saja aasta peamiselt vaid aerofotode tegemises, aga see andis suure panuse kartograafiasse. Orbiidile on saadetud üle 100 kaugseiresatelliidi, millel on erinevaid sensoreid. Esialgu oli nende põhiülesandeks ilmastiku jälgimine. Esimene meteoroloogiasatelliit saadeti orbiidile 1966. aastal. Esimene spetsiaalselt Maad ressursse uuriv satelliidiseeria Landsat alustas tegevust 1972. aastal. Järgnesid Envisat, Terra jpt. Nendele lisandusid hiljem veekogude seirele pühendunud Seasat, Topex-Poseidon, Aqua ja atmosfääri uurimisele spetsialiseerunud Aura, NS...
Saksa „eluruumi” teooria rajaja Karl Haushoferi (1869 – 1946) kohaselt Geopoliitika uurib maailma riikide sõltuvust nende geograafilistest aluspinnast ja annab juhiseid välispoliitika teostamiseks. Geograafia põhjalik tundmaõppimine avab uusi poliitilisi võimalusi. Teooria kohaselt oleks see Saksamaa eluruumi kaitsmine ja võimalik laiendamine saksa rahva arvu suurendamiseks. Peale 1956. asastat, kui maa orbiidile lasti esimesed satellidid, tekkis maailmaruumi GP mõiste. Kes valitseb kosmilist ruumi, see valitseb maailma. 20. sajandi seitsmekümemdatel hakkas USA väljatöötama „Tähesõdade“ programmi, mille kohaselt kosmosesse paigutatus side-, navigatsiooni-, asupaiga määramise- ja luuresateliitide abil on võimalik fikseerida kõiki militaarset huvi palluvaid objekte ning orbiidil paiknevatel taketiplatformidelt on võimalik neid hävitada. Sama käsitleb ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
