"Ruslan ja Ludmilla"
Mihhail Glinka
"Ruslan ja Ludmilla"
"Ruslan ja Ludmilla"
Mihhail Ivanovits
Glinka ooper, koosnev
5. stseenist Puskini
poeemi põhjal
originaal luuletuste
säilitamisega.
Ajalugu
"Esimene mõte Ruslan ja Ludmilla
andis mulle meie tuntud koomik
Shakhovsky ... Ühel õhtul Zukovski
juures, Puskin rääkides oma poeemist
,,Ruslan ja Ludmilla" ütles, et ta teeks
paljuid kohti ümber, ma tahtsin küsida
temalt mida ta tahaks ümber teha, kuid,
tema enneaegne surm takistas mind
täita seda eesmärki " kirjeldab Glinka
«Ruslan ja Ludmilla» ooperi tekkimist.
Ajalugu
Helilooja alustas tööd ooperil
aastal 1837 ilma valmis
librettota.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ankaa
Õppematerjali autor
Mihhail Glinka 01.06.1804 -15.02.1857 ELULUGU Glinka sündis 20. mail 1804 aristokraatlikku perekonda. Tema isa Ivan Nikolajevits Glinka oli Smolenski mõisnik ja erukapten. Mihhaili vanem vend Aleksei, kes sündis kidurana ja suri mõne kuu pärast. Juba sündimisest peale oli väike Glinka oma vanematest lahutatud. Vanaema võttis ta enda hoole alla . Aastal 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi. Misa põhiliste huvide hulka kuulusid: muusika, keeled, geograafia ja joonistamine. Siiski köitis teda kõige rohkem muusika. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. P
Mihhail Glinka Glinka sündis 20. mail 1804 aristokraatlikku perekonda. Tema isa Ivan Nikolajevits Glinka oli Smolenski mõisnik ja erukapten. Mihhaili vanem vend Aleksei, kes sündis kidurana ja suri mõne kuu pärast Juba sündimisest peale oli väike Glinka oma vanematest lahutatud. Vanaema võttis ta enda hoole alla sel põhjusel, et noored vanemad ei suutnud tema esimest lapselast hoida. Misa varajane lapsepõlv vanaema juures, ülakorruse kuumaks köetud tubades, kus kärbsed kogu talve sumisesid. Aastal 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi. Misa põhiliste huvide hulka kuulusid: muusika, keeled, geograafia ja joonistamine. Siiski köitis teda kõige rohkem muusika. Aasta hiljem saatis isa Mihhaili Kõrgemasse Pedagoogilisse Instituuti. Glinka oskas mängida klaverit ja viiulit. Ta maitse kujunes välja järk järgult. Noort muusikut ei rahuldanud enam teosed, kus väline vorm ja pinnapealne sädelus do
Mihhail Glinka Glinka sündis 1. juuni 1804 aristokraatlikku perekonda Novospasskoje külas. Tema isa Ivan Nikolajevits Glinka oli Smolenski mõisnik ja erukapten. Juba sündimisest peale oli väike Glinka oma vanematest lahutatud. Vanaema võttis ta enda hoole alla sel põhjusel, et noored vanemad ei suutnud tema esimest lapselast hoida. Misa varajane lapsepõlv vanaema juures, ülakorruse kuumaks köetud tubades, kus kärbsed kogu talve sumisesid. Aastal 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi. Misa põhiliste huvide hulka kuulusid: muusika, keeled, geograafia ja joonistamine. Siiski köitis teda kõige rohkem muusika. Aasta hiljem saatis isa Mihhaili Kõrgemasse Pedagoogilisse Instituuti. Glinka oskas mängida klaverit ja viiulit. Ta maitse kujunes välja järk- järgult. Noort muusikut ei rahuldanud enam teosed, kus väline vorm ja pinnapealne sädelus domineeris sisu üle. Glinka elas aastani 1833 Itaalias, kus ta tegeles muusika kir
SISSEJUHATUS Mihhail Glinka ja Modest Mussorgski olid mõlemad 19.sajandi suured vene heliloojad. Glinka sündis 35 aastat varem(01.06.1804). Ta püüdis murda domineerivat prantsuse ja saksa romantilist stiili. Välismaal õppides hakkas ta huvi tundma oma kodumaa rahvamuusika vastu. Esimene tõeline vene rahvuslik teos oli tema orkestrifantaasia´Kamarinskaja´´ ja ooper ´´Ruslan ja Ludmilla´´. Tema ideed võttis omaks rühmitus, kes nimetas end ´´Võimsaks rühmaks´´ Üks mõjukamaid selles rühmas oli Modest Mussorgski, kelle sünnist möödus selle aasta 21.märtsil 170 aastat. Minu referaadi eesmärgiks on rohkem teada saada nende kahe suure vene helilooja elust ja loomingust ning seeläbi rohkem mõista nn. ´´vene hinge´´. 1. MIHHAIL GLINKA 1.1Elulugu Mihhail Ivanovits Glinka (vene keeles ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang 15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene helilooja. T
Mihhail Glinka Johanna Liisa Soots Jaana Niroda 11.A MIHHAIL GLINKA Glinka sündis 20. mail 1804 aristokraatlikku perekonda. Mihhaili põhiliste huvide hulka kuulusid: muusika, keeled, geograafia ja joonistamine. Siiski köitis teda kõige rohkem muusika. Glinka oskas mängida klaverit ja viiulit. Ta maitse kujunes välja järk järgult. Noort muusikut ei rahuldanud enam teosed, kus väline vorm ja pinnapealne sädelus domineeris sisu üle. Glinka elas aastani 1833 Itaalias, kus ta tegeles muusika kirjutamisega ja ooperi nautimisega. 1835. a. Glinka abiellus Maria Petrovaga ja asus elama Peterburgi. Aastal 1837 määrati ta keisri hoovkonna laulukapellmeistriks. Glinka koostas ja andis välja vene heliloojate muusikapalade kogumikku, võttes sellesse ka oma uusi romansse ja klaveripalu. 1857 a. veebruaris Glinka haigestus äkki ja suri. Ta maeti Berliini surnuaiale. Hauale asetati plaat, millele oli kirjutatud: MIHHAIL VON GLIN
Kodune kontrolltöö Vene muusikast 1. Mis on bõliina ja gusli? Kas ja kuidas on need mõisted seotud? Bõliina on jutustava sisuga, pikaldased omapärase poolkõnelise, poollaululise meloodiaga laulud, mida esitati üksi või mitmekesi. Gusli on kandletaoline rahvapill. 2. Kuidas on Vene laulutraditsioon mõjutanud vene klassikalist muusikat? Too näiteid Vene laulutraditsioon ja rahvamuusika on olnud peamiselt vokaalne, heliteostes kasutatakse puhtaid rahvaviise, omaloomingulise rahvateisega saranevaid meloodiaid ning teisi rahvamuusikast pärit võtteid. Vene õigeusu kirikutes ei ole oreleid, teenistustel ainult lauldakse. 3. Keda ja miks nimetatakse vene klassikalise koolkonna rajajaks? Vene klassikalise koolkonna rajajaks nimetatakse Mihhail Glinkat (1804- 1857 ). Ta oli mitmekülgne, õppis enda isa mõisas, seal tutvus ta pärisorjade orkestriga ning õppis tundma vene rahvamuusikat. Oskas mängida viiulit, flööti, klaverit. Ise õppis
saaksid maa ilma väljaostumaksuta endale. Ta mõistis, et mõisnike reform riisus talupoegi. Ta ei kartnud enda vaesust. Tema mõte oli, et peab teenima rahvast. 12. 02. 2012 Muusikahuvi ning muusikaõpetaja 17-aastasena kuulis ta esimest korda Glinka ja Dargomõzski muusikat. Lapsest saadik oli ta kuulanud ainult talupojalaule. Ta oli vapustatud Sussanini, Antonida, Ruslani, Ludmilla, Natasha(Dargomõzski ooperist ,,näkineid") aariate rahvuslikust laadist. Ta soovis ise ooperit kirjutada, kuid ei teadnud muusikateooria aluseid ega komponeerimise reegleid. Haris teda selles vallas Balakirev(tol ajal polnud tal pedagoogikogemusi), kes oli arvamusteavaldustes terav ning halastamatu. Modesti esimesed katsetused vaatas just tema üle. Õpingud tõid suurt kasu ja ka teadmiste soov, tänu sellele istus ööd läbi raamatute taga, päevadel kestis mõttetu sõjamehe-elu
Romansid "Lõoke" , "Ma mäletan üht kaunist hetke". Üks tähtsaimaid teoseid. Tihedalt seotud vene rahvamuusikaga. Püütakse jäljendada sümfooniaorkestri pillidega rahvapillide kõlavärve. http://www.youtube.com/watch?v=RMvFfv1puvE Tema ooperid olid esimesed vene rahvuslikud lavateosed. Tema esimene ooper oli "Elu tsaari eest". Ooperites oli rahvuslikku joont. Muinasjutulise sisuga. Peadegelane on vene vägilane Ruslan. Tema vabastab oma pruudi Judmilla võluri Tsernomori vangistusest. Avamängus tutvustatakse tähtsamaid meloodiaid selles teoses. http://www.youtube.com/watch?v=jMvO http://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Glinka http://en.wikipedia.org/wiki/Mikhail_Glinka http://www.youtube.com/results? search_query=mihhail+glinka&aq=f http://www.lgmuusika.anke.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=68:mihhail
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid