EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Ülase 8 haljastusprojekt Projekt õppeaines Haljastus ja linnamatsandus Juhendaja Eino-Endel Laas Tartu 2015 1 Asukoht ja ehituslikud näitajad Haljastatav kinnistu asub aadressil Ülase 8 Tartu. Kinnistu suurus on 2400m². Lisas 6 on toodud piirkonna tänavate ja kinnistute skeem. Maja kaugus krundi piirist on 5 m, maja alune pind on 185,2 m², sellest eluruumid 127,6 m². Majaga kokku on ehitatud garaaz ja kuur. Maja on ehitatud lintvundamendile, mille kõrgus maapinnast on 40cm, hoone kõrgus maapinnast katuseviiluni on 8 m. Garaazi alune pind on 39,6 m². ja kuuri alune pind on 18 m². Garaaz mahutab kahte sõiduautot, samuti mahub kaks sõiduautot kõrvuti park...
Sõstrad · Mustsõstar on väga c-vitamiini rohke. · Mustsõstar korrastab vererõhku ja alandab kolesteroolitaset. · Punane sõstar on suurepäraste raviomadustega: ta on hea isutekitaja, suurendab lihaste hapnikuvarustatust, eemaldab organismist soolasid. · Mustsõstardest tehakse mahla, moosi, tarretist ja veini. Punastest sõtardest valmistatakse moosi, mahla ja veini, samuti ka tarretisi ja marmelaadi. Aedmaasikas · ladina k: Fragaria ananassa , inglise k: Strawberry · Maasika kodumaaks peetakse Ameerikat. Aedmaasika tuntus Euroopas ei ole eriti pikk, õige hoo sai maasika kasvatus alles XVI ja XVII sajandil. Nüüd on aretustöö tulemusena maailmas välja aretatud u 5000 erinevat maasikasorti. · Maasikaid kasutatakse magustoitude, salatite, tortide, likööride, kokteilide jm jookide valmistamisel. ...
Karusmari ehk euroopa karusmari Ribes uva-crispa Inimeste tähelepanu köitis karusmari juba ammu, sest põõsas kandis ka metsiku vormina küllaltki suuri söödavaid marju. Sihiteadlik karusmarjakasvatus ja koos sellega ka sordiaretus algas 12-13 sajandil Inglismaal. Õige hoo sai karusmarjakasvatus Euroopas 16 sajandil- selleaegsetes Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaade ja Sveitsi ürikutes on sageli tikrite kasvatamisest ja söögiomadustest juttu. Kõige edukamad olid karusmarjakasvatuses inglased, kes 20 sajandi alguseks ületasid tuhande sordi piiri. Uudsed Inglise sordid levisid kiiresti ka teistesse maadesse ja varsti võis rääkida lausa karusmarja kasvatuse buumist, kuni ettevõtmist tabas tugev tagasilöök. Nimelt hakkas 19 sajandil Euroopas levima karusmarja jahukaste, mis muutis enamiku sortide marjad kasutuskõlbmatuks. Sordiaretuses tuli võtta uus suund. Aed-karusmarja, rahvapäraselt ka tikrit ehk tikerberi tuntakse tänaseks maailmas umbes...
Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 ...
annaabi.ee 
