lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened). Detridofaag – surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid). Autökoloogia – uurib üksikorganismide ja keskkonna vahelisi seoseid. Demökoloogia – uurib populatsioonide ja keskkonna vahelisi seoseid. Sünökoloogia – uurib koosluste ja keskkonna vahelisi seoseid. Antroppökoloogia – uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. Rekreatsiooniökoloogia – puhkealade ökoloogia. Biotsönoos - elukooslus, ühesuguste keskonnatingimustega alal elavate organismide kogum. Karnivoor – liha söövad loomad ehk lihasööjad. Herbivoor – rohttaimedest toitujad ehk taimetoidulised. Omnivoor – organismid, kes söövad kõike ehk kõigetoidulised. Dominant - mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Biogeotsönoos - looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond.
Väärtus on haruldane, antud piirkonnale iseloomulik, esteetiliselt või muude omaduste poolest oluline objekt või nähtus. 8 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 1. Kaitsealade külastusseire alused 1.1 Külastusseire arendamine maailmas Rekreatsiooni mõjude uurimist alustati 1920. aastatel (Cole 2004). Põhjalike ja terviklike rekreatsiooniökoloogia uurimisprogrammideni jõuti Euroopas ja Põhja-Ameerikas alles 1960- ndatel ja 1970-ndate alguses. Kõige esimesed vastavad uurimisprogrammid töötati välja Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias. Esimese ametliku kontseptsiooni rekreatiivse koormustaluvuse hindamiseks töötas välja J. A. Wagar (1964), kes defineeris puhkeala rekreatiivset koormustaluvust kui (recreational carrying capacity) kasutuskoormuse niisugust taset, mida ala suudab taluda, tagades
organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele; on tihedalt seotud keskkonnakaitsega. Endla Reintam, 2008/2009 8 Antropoökoloogia kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhteist, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele, looduskeskkonna mõju inimesele, inimese kohanemist keskkonnamuutustega jm. Rekreatsiooniökoloogia puhkealade ökoloogia. Maastikuökoloogia, käitumise ökoloogia, etnoökoloogia (uurib etnose kujunemise ja ainelise kultuuri arengu looduslikke tingimusi) jne. Kui subjektiks on taim fütoökoloogia; loom zooökoloogia; muld pedoökoloogia jne. Ökoloogia on seotud eelkõige erinevate bioloogiaharudega, nagu füsioloogia, geneetika ja biofüüsikaga, aga ka teiste loodusteadustega, nagu füüsika, matemaatika, geoloogia ja geograafiaga.
annaabi.ee 
